Pikk ja raske talv on läbi saanud. Lindude laul teeb meid rõõmsaks ning me oleme veendunud, et kevad on kohale jõudnud. Lumi sulab kõikjal ning veeojad täidavad lombid, järved ja jõed, ujutades üle aasad, andes maale selle, mida see vajab, et tuua esile roheline rohi, värvirikkad lilled ning toitu nii loomadele kui inimestele. Me näeme taeva väge muutmas kõike heaks.
Kevad on eriliseks ajaks ka kristlastele. Peaaegu 2000 aastat tagasi äratas Jumal ristilöödud Jeesuse Kristuse üles surnuist. See oli ülestõusmise päev – päev, mis tõi meile uut lootust, usku, tugevust ja vastupidavust.
Pauluse kiri efeslastele on võidukas läkitus, milles ta kirjeldab Jeesust Kristust kui kõige loodu ning koguduse kui Kristuse ihu valitsejat, Jumala valitud vahemehena kogu maailma lepituseks.
“Seepärast ka mina, kui ma sain kuulda teie usust Issandasse Jeesusesse ja armastusest kõigi pühade vastu, ei lakka tänamast teie eest, teid oma palvetes meenutades, et meie Issanda Jeesuse Kristuse Jumal, kirkuse Isa, teile annaks tarkuse ja ilmutuse Vaimu tema äratundmisel, valgustades teie südame silmi, et te teaksite, milline lootus on tema kutsumises, milline on tema pärandi kirkuse rikkus pühade sees ja milline on tema väe võrratu suurus meie heaks, kes me usume tema tugevuse jõu mõjul. See sai tegevaks Kristuses, kui ta tema üles äratas surnuist ja pani istuma oma paremale käele taevas, kõrgele üle iga valitsuse ja meelevalla ja väe ja ülemuse ning üle iga nime, mida nimetatakse mitte üksnes nüüdsel, vaid ka tulevasel ajastul, ja ta alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele, kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges.” (Efesose 1:15-23).
Paulus ütleb, et kogudus saab olema taeva asupaigaks maa peal, Tema nähtavaks kuningriigiks, millest maailm taasluuakse Jumala näo järgi. Kristuse ihu südamest voolab Jumala armastuse kõikemuutev vägi, tuues kaasa lootuse, nii et kogudus oleks vahendiks kogu kosmose täitmisel Jumala auga.
Kristuse ülestõusmine on justkui allikas, mis kiirgab Jumala au üle terve koguduse ning koguduse aulisus täidab kogu universumi. Seda nägi Paulus kui selget päeva – loomise täiuslikkust Kristuse koguduse vahenduse kaudu. Me mõtleme, et see on kirjutatud tuleviku kohta, kuid Paulus kasutab mineviku ja oleviku vormi. Jumal alistas tema jalge alla kõik ning pani tema kõigi asjade üle peaks kogudusele, kes on tema ihu, tema täius, kes täidab kõik kõiges.
Isa väljendas suurt väge Kristuses, kui Ta äratas Ta surnuist ning asetas Ta istuma oma paremale käele taevastes, üle kõigi valitsuste ja autoriteetide ja mitte ainult praegusel ajastul, vaid ka tulevastel aegadel.
Tulgu see ülestõusnud Issanda Jeesuse vägi meie kogudusse nii täna kui ka tulevastel päevadel, kuni Ta tuleb tagasi.
In English