Mõnest miljoniteni, grupist ülemaailmseks adventliikumiseks

Avaldatud 27.10.2009, autor Marge Randlepp, allikas Meie Aeg

Kas te teadsite, et kui aastal 1863 oli maailmas iga adventisti kohta 373 143 mitteadventisti, siis aastal 2006 elas maailmas iga adventisti kohta 430 mitteadventisti? Kas teadsite, et adventistid jõudsid oma liikmelisuse suuruses 1 miljonini aastatel 1848–1955, 5 miljonini aastatel 1983–1986 ja alates 1986. aastast lisandub meie ülemaailmsele kogudusele iga 12–16 kuu järel miljon liiget? Kas teadsite, et suurim maailma adventkogudus asub Hiinas ja seal on 6000 liiget, koguduse pastoriks ja rajajaks on naine ja et iga päev kogunetakse enne tööpäeva pooleteisetunniseks palveks? Kas teadsite, et….enam ei küsi. Mina ei teadnud, kuid sain teada ja sain teada veel palju muudki põnevat ja innustavat, kui osalesin 27. juulist kuni 2. augustini Trans Euroopa Divisjoni (TED) Great Commission Festivalil Sloveenias, eesti keeles suure lähetamise käsu festivalil.

Statistika võib olla paeluv, võib olla ka petlik, kuid räägib alati millestki. Need sissejuhatuses välja toodud numbrid pärinevad Peakonverentsi asepresidendi Mark Finley õhtustest kõnedest, millega ta innustas umbes 450 koguduse rajajat, väikegrupi juhti ja nende pereliiget. Hea on tunda ennast osana suurest jumalikust liikumisest, mis kasvab ja mis on nii ulatuslik. Oleme ülemaailmne kogudus ja meid võib leida rohkem kui 203st maailma riigist ja territooriumilt. Samas tekitas see ka küsimusi divisjonide, unionide, liitude, misjonipõldude ja koguduste kohta, kes ei kasva. Kas me oleme oma kasvu läbi teinud ja võime endid nimetada aastal 2009 täis kasvanuteks (lahkukirjutatuna). Võib-olla on meie maailmavaade ja silmanägemine hoopis puudulik? Kas me ei usu sellesse, süüdistades oma kahanemises sekulaarset ja postmodernistlikku ühiskonda, mille poolest uurimuste järgi on Eesti Euroopa riikide seas 1. kohal? Kas oleme ehk headel kasvuaegadel teinud nii põhjapanevaid vigu, et selle tagajärgi on tunda tänapäevani? Äkki armastame liialt stabiilsust ja tagasihoidlike ja endassetõmbunud eestlastena oleme arad endale tunnistama, et Jumal meid armastab…. Kui nii, siis tunnistagu Jumala Vaim meie vaimule – Jumal armastab mind, sind, eestlasi ja kõiki planeet Maa elanikke.

Armastus ajab ebaterve kartuse välja. Jumal julgeb ja teeb ja on teinud alati esimese sammu meie poole. Ei hirmutanud Teda teiste arvamused ja suhtumine. Juba 2009 aastat tagasi teadis Ta, et paljude silmis on ja jääb ristile löödud Kristus rumaluseks. Vaatamata sellele töötab Jumal ikka iga inimese kallal ja eriti nende kallal, kellega kokku puutume, kelle peale mõtleme ja kelle pärast palvetame. Nii väga igatseb Ta olla meie kaastööline ja tegutseda läbi meie. Me lihtsalt oleme Tema käed ja jalad, silmad, kõrvad ja suu, esindades nii Tema head tahet kogu inimkonna jaoks. Kui me vaid sellesse rohkem usuksime!

Milline on üks postmodernistlik sekulaarne eestlane, kelle kohta kõike meelevalda omav Jeesus on öelnud: “Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni” (Mt 28:18-20)? Oma isiklikus evangelisatsiooni tegevuses oleks hea, kui peaksime silmas seda, et postmodernistlik inimene eelistab dialoogi monoloogile, mõjuvaid lugusid argumenteeritud tõestusele, pilte ja kujundeid pikkadele tekstidele ja raamatutele, tavalist argikeelt kristlikule ja vaimulikke termineid täis piibellikule keelele, protsessis osalemist tulemuse saavutamisele, julgustavat lähenemist võitvale lähenemisele, evangeelse kogemuse kuulamist kuivale evangeeliumi esitlusele.

Festivali päevade jooksul toimus 14 töögruppi, mida vedasid igati kogenud ja oma ala asjatundjatest koguduse juhid, rajajad ja õpetajad divisjonidest meilt ja mujalt. Mõned näited töögruppide pealkirjadest : koguduse istutamise ABC, väikeste gruppide ja kodukirikute juhtimine, koguduste elluäratamine, jõudmine sekulaarsete ja post-modernistlike inimesteni, juhtiv ülistusteenistus, tunnistav kunst, palve osatähtsus tunnistamisel, koguduse istutamine edasijõudnutele, kogukonna kaasamine, moslemiteni jõudmine Euroopas, Avasta kristlus (adventistide alternatiiv Alfa kursusele), terviseteemaline esitlus täiskasvanutele ja lastele, ja online misjonärid – noortele ja teismelistele. Valik oli lai ja alguses tehtud valikule tuli lõpuni kindlaks jääda. Mina valisin palve osatähtsuse tunnistamisel ja Avasta kristlus (adventistide alternatiiv Alfa kursusele).

Mõned mõtted Avasta kristlus töögrupist, mida vedas Ühendkuningriikide Uniooni isikliku teenistuse osakonna juhataja pastor Eglan Brooks. Sissejuhatav osa töögrupis rääkis inimeste jõudmisest kristluseni. Kuna mulle kangesti meeldivad igasugused diagrammid ja skaalad, siis toon ka teieni skaalana ühe tavalise mittekristlase tee jüngriks saamisel:

1. Siin inimene ei usu Jumalat
2. Suhe mõne koguduseliikme või -liikmetega
3. Teab Jumalast ja hakkab osalema väikeses grupis või koguduses
4. Teda külastatakse ja ta on kaasatud kogudusse
5. Osaleb piiblitundides
6. Otsus Kristuse kasuks
7. Saab ristitud
8. Toidetakse ja hoitakse koguduseliikmete poolt
9. Saab väljaõppe evangeeliumi kuulutamiseks, avastab oma vaimuande
10. Siin on inimene jünger, kes jagab oma usku ja viib regulaarselt läbi piiblitunde teistele

Inimesed asuvad erinevatel verstapostidel Jumala tunnetamisel ja tõe mõistmisel. Koguduse ja Jeesuse jüngrite ülesanne on juhtida inimene, kes asub skaalal esimese verstaposti juures, viimase juurde. Kui sa nüüd mõtled mõne oma lähedase peale, kellega igatsed ka igavikus koos olla, siis millise numbri juures asub tema? Mida läheb tarvis, et ta astuks järgmise sammu? Võib-olla sinu kutset, võib-olla sinu külastust ja sinu hoolitsust.

Võib-olla oled hoopis sina see, kes peab järgmise sammu astuma? Võib-olla mõistad, et oled küll ristitud, kuid väga kaugel sellest, et ise oma usku teistega jagada. Ära väga muserdu. Pilk skaalale ja näed, et enne, kui ehk kindlamini ka tunnistamisel tunned, pead õppima toituma Jumala sõnast. Paha ei tee ka väike väljaõpe, oma talentide avastamine ja Jumala abiga jõuad sujuvalt ka 10. sammuni.

Kui sa aga mõtled nüüd kellegi peale, kes üldse ei tunne Jumalat, siis mida läheb tarvis, et ta saaks tundma? Kõik saab alguse suhtest. Nagu skaalal näha, hakkab inimene osalema väikegrupis alles pärast suhet mõne koguduseliikmega ja selleks võid olla sina! Nii et selle asemel, et end hoida mugavuse tsoonis ja ümbritseda ennast vaid kristlastest sõpradega, heida pilk nendele mittekristlastele, kelle seas Jeesus igapäevaselt liikus ja kes ennast Tema läheduses aktsepteerituna tundsid. Inimestele, kes tänasel päeval ükskõikselt, võib-olla isegi põlgusega, suhtuvad Kristusesse, kogudusse ja kirstlastesse.

Inimesed ei loe Piiblit nii nagu vanasti. Selle tõttu on neil ka raskem mõista evangeeliumi ja seda, kuidas see neid isiklikult mõjutab. Kursus – Avasta kristlus – on loodud adventkoguduse pastori David Riley poolt ja ta on seda kasutanud 4 viimase aasta jooksul. Töögrupis osalemine andis ülevaate ja tutvustava väljaõppe sellest kursusest. Kursus on mõeldud neile, kes ei pea endid Jeesuse järgijateks ja sobib inimesele, kes asub skaalal verstapostidel 1–4. Võrreldes Alfa kursusega eeldatakse mõnevõrra rohkem eelteadmisi kristlusest ja Piibli aktsepteerimist. Kuid plusspoole pealt võiks välja tuua, et see Markuse evangeeliumile üles ehitatud sissejuhatav kursus kristlusesse puudutab ka täitunud prohvetikuulutusi, hingamispäeva ja Jeesuse teist tulekut. Lühike kursus koosneb 7 õppetükist ja alljärgnevalt toon ära nende pealkirjad:

1. Kristlus: mis seda tõestab?
2. Jeesus: kelle Ta ütles enese olevat?
3. Jeesus: miks Ta tuli?
4. Jeesus: miks Ta suri?
5. Ülestõusmine: ja mis siis?
6. Meie planeet: kuhu oleme teel?
7. Usk: kes on kristlane?

Kursuse üks õppetükk koosneb 5 osast: sissejuhatus, avavestlus, peaesitlus, küsimused aruteluks ja kokkuvõte. Kui keegi on huvitatud antud kursuse kasutamisest ja tõlkimisest, kontakteeruge palun meie liidu Isikliku teenistuse osakonna juhataja ja liidu sekretäri David Nõmmikuga (david.nommik@advent.ee). Saadaval on mp3 näidistund, kõik materjalid nii kursuse läbiviijale kui ka kursuses osalejale praegu veel inglise keeles. Kursus sobib läbiviimiseks nii üks-ühele kui ka grupile.

Ja mida siis veel lõpetuseks? Ehk üks võrdlus palvetavast ja palvele pühendunud kogudusest, millest räägiti teises töögrupis. Meetodeid on palju, kursuseid on palju, kuid viise, mis paneb meid neid õigesti kasutama, on üks. See on meie ja meie koguduse palveelu ehk suhe Jeesuse Kristuse, kõige alustaja, läbiviija ja lõpetajaga. Millist rolli mängib palve sinu ja sinu koguduse elus? Varakristlik kogudus oli palvele pühendunud kogudus: „Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes“ (Ap 2:42). (Algkeeles kasutatud „palves püsimine“, räägib väga tugevast pühendumisest.) Jumal aidaku meid ikka rohkem liikuda palvetavatest kogudustest palvele pühendunud koguduseks olemise poole…… koguduse kasv ja uued kogudused on aga sellise pühendunud palveelu loomulik tagajärg.

Marge Randlepp on adventkoguduse Keila grupi liige

Jaga Facebookis
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat