Kuule, Iisrael! Issand, meie Jumal Issand, on ainus. Armasta Issandat, oma Jumalat, kõigest oma südamest ja kõigest oma hingest ja kõigest oma väest! Ja need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!
5Ms 6:4–6
Tänast kirjakohta peavad oluliseks nii kristlased kui juudid. Kristlased tunnevad selle ära seetõttu, et Jeesus tsiteeris seda, kui Temalt küsiti, milline käsk on suur. Ta vastas, kasutades 5. Moosese 6:5, mis ütleb, et see on käsk armastada Jumalat.
Kuid see kirjakoht oli juutide jaoks väga oluline juba ammu enne, kui Jeesus sündis – see sisaldus palves, mida nimetati Shemaks. Shema koosnes kolmest lühikesest Pühakirja lõigust: 5. Moosese 6:4–9; 11:13–21; 4. Moosese 15:37–41. Iga juut pidi neid igal hommikul ja õhtul palve kombel retsiteerima.
Shema polnud ainus palve, mis kuulus juutide igapäevaellu. Nad pidid lugema ka palvet nimega Kaheksateist – see koosnes kaheksateistkümnest erinevast palvest, mida tuli lugeda kolm korda päevas: hommikul, lõuna ajal ja õhtul.
Juudid olid palverahvas ning nad võtsid oma palvet tõsiselt. Shema ja Kaheksateist polnud nende ainsad palved – neil oli oma palve peaaegu igaks elujuhtumiks: palve enne ja pärast sööki, siis veel palved, mis olid seotud valgusega, tulega, välguga; palved, kui nähti noorkuud, komeeti, vihma, tormi; palved mere, järvede, jõgede nägemisel; heade sõnumite saamisel; uue mööbli kasutamisel; linna sisenemisel või linnast lahkumisel jne. Igaks puhuks oli oma palve.
Kristlastena on meil siin midagi õppida. Peame nägema ka kõige olemasoleva või meie elus toimuva pühadust. Meil on vaja pidevalt tunda Jumala ligiolu. Peaksime samuti elama palvega üleujutatud elu.
Kuid me peame olema teadlikud ka ohtudest, millesse juudid sattusid. Saatan võib moonutada isegi palve. Kuid Jeesus suudab meid aidata. Ta võib palve taaselustada ja seda meie igapäevaelus pühitseda.
Hommikvalve George Knighti raamatust „Jalutuskäik Jeesusega
õndsakskiitmise mäel“ 2. osa (5. juuli)
In English