18–25-aastased noored aitasid Maranatha programmi raames Peruus kirikut ehitada
Avaldatud 2.1.2024, allikas Adventist Review
Möödunud aasta alguses osales 22 noort Maranatha rahvusvaheliste vabatahtlikeesimesel iga-aastasel Catalysti misjonireisil. Äsja loodud programm oli mõeldud selleks, et pakkuda 18–28-aastastele noortele võimalus teenida ning viibida samal ajal eakaaslaste ülesehitavas kogukonnas.
Maranatha pöördus 2022. aasta sügisel pikaajalise vabatahtliku Jessica Osborne'i ja tema abikaasa Josephi poole ettepanekuga: kas nad oleksid nõus juhtima noorte täiskasvanute reisi? Osborne'id jäid nõusse.
„See on see iga, kui tehakse hulganisti erinevaid otsuseid. Noored ei tea, mida elu toob," selgitas Jessica. „See on vanus, kui otsustatakse, kas soovitakse, et Jumal oleks osa nende elust või mitte. See on vanus, kui tehakse palju otsuseid ja see võib olla raske."
„Me tahtsime, et see reis oleks noorte elu katalüsaatoriks. Et see oleks säde. Muutus, mis viib nad mis tahes suunas, mille nad valivad," ütles Jessica. Programmi motoks sai „Spark change through service" (läida muutuste säde teenides).
Reisi peamine eesmärk oli ehitada seitsmenda päeva adventistide kogudusele Peruus oma kirik. Üks pilk praegusele hoonele ja vabatahtlikud mõistsid, kui hädasti oli vaja uut. Üks vabatahtlik, Robinson Massey kirjeldas seda, mida ta nägi: „Senine Izcuchaca jumalateenistusruum oli üsna räsitud, lagunenud ja väike. See ei täitnud tegelikult kõiki nende vajadusi... Seal olid tõesti väikesed ruumid, mis hakkasid juba lagunema." Massey mõistis, kui oluline võib kirikuhoone koguduse jaoks olla. „Oma jumalateenistusruumiga kaasneb turvatunne, stabiilsus ja turvalisus."
Vabatahtlikud aitasid korraldada ka kohaliku kogukonna jaoks hüpik-kliiniku. Vaid kahe päeva jooksul tehti 333 patsiendile üldine meditsiiniline kontrolli, veel pakuti hammaste puhastamist, nägemiskontrolli ja nõustamist. Paljude patsientide jaoks oli see nende esimene visiit meditsiinitöötaja juurde. Jessica, kes on ametilt meditsiiniõde, meenutas, kuidas ta ravis üht patsienti, kes kannatas diagnoosimata epilepsia all. „Me saime teda juhendada krampide osas ja kuidas nendega toime tulla, mis oli iseenesest hullumeelne, kui mõelda, et ta oli seda haigust juba pikka aega põdenud ja ta lihtsalt ei teadnud, kuidas sellega toime tulla."
Vabatahtlikud, kes omandavad kraadi tervishoiuvaldkonnas, olid põnevil, et said uusi praktilisi kogemusi. „Minu jaoks oli see lihtsalt nii põnev, sest ma olen õendusõppe üliõpilane," ütles Kayla Scott.
Lisaks Izcuchaca kogukonna õnnistamisele oli eesmärk saata vabatahtlikud koju omaenda õnnistusega – mõttekaaslaste võrgustikuga. Reisijuhid olid esialgu ettevaatlikud võimalike takistuste suhtes. Rühm oli kaunis mitmekesine, inimesi oli Kanadast, Euroopast, Kariibi mere saartelt ja USAst. Kuid kas erinev vanusevahemik kujutab endast ohtu ühistele alustele? Lõppude lõpuks on 18-aastane inimene hoopis teises eluetapis kui 28-aastane. Kas nädala jooksul võiks tekkida tugev kogukond?
Meeskonnajuhid avastasid rõõmuga, et vastus oli ülevoolav „Jah!". Samal ajal kui päevasel ajal kerkis telliskivist kirikuhoone, toimus õhtustel jumalateenistustel teistsugune ehitus. „Esimestel jumalateenistustel ei avanud end keegi ega rääkinud, kuid kolmandal või neljandal päeval hakkasid noored rääkima ja tahtsid jagada seda, mida nad sel päeval õppisid või mida nad nägid ja mis kujundas nende päeva. See on hea tunne. Inimesed õpivad midagi. Nad näevad, et toimuvad muutused," ütles Joseph.
Jumalateenistuse hetked olid ka vaimse avastamise koht. Massey, kes oli muusikajuht, sõnas: „Jumal töötab kõiges, mida me teeme. Igapäevases. Väikeses. Suures. Olgu see siis lendamine üle ookeani Peruusse või lihtsalt ühes ruumis istumine ja üheskoos laulmine."
Programmi esimene reis süütas tõepoolest muutusi ja sütitas südameid. Scott kirjeldas soovi seda soojust jagada. „See näitab mulle, kui palju ma pean ise olema katalüsaator. Sellel misjonireisil osalemine näitab mulle, et kõikjal, kuhu sa lähed, saab esile kutsuda tõesti muutusi, ja just seda me siin Peruus teeme. Nii et nüüdsest alates näen ma maailma sellisena, mis ootab minult muutuste esilekutsumist."