Kas sa piiksud jumalateenistuse ajal? Kas see pole ebaviisakas? David Loveless ei ole sellega nõus. Loveless on pastor denominatsioonidevälises Discoveri koguduses, mis asub Orlando kolmes piirkonnas ja kuhu pühapäeviti koguneb jumalateenistusele ligi 4000 inimest. See kogudus on alati ajaga kaasas käinud, olles üks esimesi, kes võttis kasutusele kaasaegse muusika ja eemaldas oma hoonelt torni.
Nüüd see kogudus piiksub – seal kasutatakse evangeeliumi üle diskuteerimisel 21. sajandi tehnoloogiat, nii et üksteisele saadetakse Twitteri vahendusel 140 tähemärgiga sõnumeid.
Siinne tehnoloogiakasutus on loomulik, selle tõid oma nädalasiseset elust kaasa koguduseliikmed.
Loveless võttis selle vastu kui uue suhtlemisviisi, esitades oma jutluse ajal küsimusi ja paludes, et kuulajad saadaksid oma vastused „piiksudes“ tagasi. Seejärel kasutas ta neid vastuseid oma jutluses, mis muutis selle ajakohaseks kahekõneks puldi ja pingi vahel.
„Johannese 1. peatükis räägitakse Jeesusest kui lihaks saaud Sõnast – Jumal teadis, mis on 1. sajandi inimeste jaoks kõige olulisem suhtlemisvorm,“ ütleb Loveless. „See tekitas inimestes imestustunde: Ta räägib ju minu keelt. Tänapäeval on inimeste vastus selline: „Oh imet, mu pastor kasutab Twitterit.“
Twitter on tänapäeva jumalateenistuste uusim tehnoloogia. See on isegi nii uus ja nii kiiresti kasvav, et veel ei ole andmeid, kui paljud kogudused seda kasutavad.
Mobiiltelefon ei ole enam paaria – ainult helisevad telefonid on. Kogudusejuhid kutsuvad liikmeid teenistuse ajal sõnumeid saatma, jagama Twitteris oma palveid ja andma tagasisidet kogudusekaaslastele, pereliikmetele, sõpradele ja mõttekaaslastele.
„See on praegu kuum teema ja inimesed jagunevad oma arvamustega selle suhtes kahte leeri,“ ütles Matt Carlisle, kes on usugruppide ja mittetulundusühingute uue meedia ja tehnoloogia konsultant. „Kristlastena oleme tunnistajad ja peaksime uusi jüngreid kutsuma. Kui me saame selles kasutada uut tehnoloogiat, siis ma ei näe ühtegi põhjust, miks me ei võiks Twitterit kasutada, miks me ei võiks kasutada Facebooki.“
Paljud pastorid on need uue meedia vahendid juba kasutusele võtnud, luues kogunemiskohti võrgus ja reklaamides tulevaid sündmusi. Mõni pastor läheb veelgi kaugemale, julgustades liikmeid teenistuse ajal sõnumeid saatma, et tekiks kuualaja ning rääkija vaheline dialoog, mis tugevdab kogukonnatunnet.
230-liikmelise Montrose seitsmenda päeva adventistide koguduse 30-aastane pastor Michael Campbell esitab teenistuse ajal küsimusi, millele ta palub vastuseid saata, vastused ilmuvad ekraanile. Ja nagu Loveless, arutab ta siis nende vastuste teemal.
Teistes kogudustes võetakse Twitterit kasutusele vaikselt ja orgaaniliselt, nii et koguduseliikmed postitavad oma mõtteid ja sõnumeid teenistuse ajal, samamoodi nagu nad teevad seda ülejäänud nädalal. Dialoog annab võimaluse hetkearuteluks ja need, kes ei saanud seekord kirikusse tulla, saavad teenistusest kuskil mujal osa.
Campbell ütleb, et ta on noor pastor. „Me alles ehitame kogukonnatunnet ja inimesed on sellest huvitatud, sest nad tunnevad, et nad on teenistuses osalised.“
Kuid kas see ei häiri, ei vii mõtteid mujale? Kas see ei vii mõtteid mõtisklevalt ja keskenduvalt kuulamiselt eemale? Carlisle märgib, et koguduseliikmed on läbi aegade jutluse ajal märkmeid teinud ja see pole teisi seganud. „Ma arvan, et Twitteri kasutamise etikett ei ole veel täiesti välja kujunenud,“ ütleb ta. „Aasta kestel on Twitteri kasutusele võtnud käputäis kogudusi.“
„Mars Hilli kogudus Seatlle´is ei plaaninud Twitterit teenistustel kasutusele võtta, see lihtsalt juhtus,“ ütles koguduse juht Ian Sanderson.
Selles mittekonfessionaalses koguduses osaleb teenistusel ligi 8000 inimest üheksast piirkonnast, liikmete keskmine vanus on 20ndates aastates. Twitteri kasutamine ja sõnumite saatmine julgustab dialoogi teket koguduse erinevate piirkondade vahel ja aitab koguduse töötajatel liikmeskonnaga suhelda, teada saada, mida liikmed mõtlevad ja kuidas end tunnevad.
Sandresoni sõnul on Twitteris 80 või 90% koguduse töötajaist. „Kui vanad reeglid enam kedagi Jeesuse järgimisel ei aita, kui me saame teenistuse elavdamisel ja oma sõpradele tunnistamisel kasutada iPhone’i ja Twitterit, ei peaks me kõige selle suhtes kulmu kortsutama.“
Amy Green
Artikkel on algselt võetud leheküljelt Religion News Service ega peegelda AR-i või adventkoguduse seisukohti.
Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Averonika Beekmann
In English