Pere ja lähedased meenutavad soojusega kallist Silviat
Meie vaatame lootuses ülestõusmise hommikusse ja ootame taaskohtumist meile armsa abikaasa, ema, tütre ja õega. Mäletame Silviat sooja ja südamliku inimesena, kes iial ei virisenud ega otsinud haletsust, kuigi tema elus oli väga raskeid perioode. Väsimatu energiaga ja püsivalt Jumalale lootes lahendas ta olukordi, mis ilmselgelt pidid tal nii füüsilises kui ka hingelises mõttes üle jõu käima. „Ma pean hakkama saama!“ oli tal tavaks öelda. Tema katsumustest hoolimata pole keegi meist teda kunagi kurjana näinud, küll aga oleme kõik tema tuge tundnud ning tema armastusest ja rõõmsast optimismist osa saanud.
Silvia oleks väga igatsenud olla kauem oma armastatud abikaasa ja laste kõrval, keda ta väga armastas. Ta igatses näha oma lastelaste kasvamist ja nende elus osaleda. Veel kaks nädalat tagasi tõi ta oma lapselapsed Tallinna kirikusse askeldajate tundi. Ka meie kõik igatsesime temaga kauem koos olla ja pikk haigus, mis Silvia viimaks murdis, kogus kõik tema armsad viimastel rasketel nädalatel tema ümber ja ta läks magama teadmisega, et teda väga armastatakse. Kogesime Jumala erilist hoolt ja armastust Silvia ja meie kõigi valmistamisel hetkedeks, mil tema astus üle igaviku läve.
Täname koosoldud aja eest ja täname meile Jumala antud erilise kinnituse eest sel raskel hetkel. Me jääme teda kõik igatsema ja teame, et kohtume taas sel päeval, kui hauad avanevad ja me kõik võime koos Jeesusele vastu minna.
Töökaaslased liidu kontorist mälestavad head kolleegi
Silvia Kirsch, oli alates 2016. aastast seitsmenda päeva adventistide koguduste Eesti liidu raamatupidaja, kirjanduslao juht ja liidu kontori sekretär. Lisaks neile ülesannetele oli Silvia Rakvere koguduse kauaaegne laekur.
Silvia oli viimased seitse aastat meie liidu kollektiivi süda. Neli päeva nädalas sõitis ta Rakvere tagant Tallinnasse, et töötada koguduse jaoks. Tema kohalolu ja liidu keskus kuulusid kokku. Silvia abivalmidusest said osa kõik kolleegid ja igaüks, kes keskusesse tuli. Oma energia ja raugematu rõõmsa meele tõttu lasi ta meil unustada, et juba pikka aega võtab temas võimust raske haigus ja et meil ei ole teda enam kauaks.
Silviat iseloomustas absoluutne diskreetsus. Temaga võis jagada ja tema kuuldes arutada, mida iganes ning teada, et temast see kuskile edasi ei liigu. Sellepärast oli nii mõnelgi kolleegil hea meel just Silviaga kahekesi kontoris olla ning jagada seda, mis hingel oli. Nõnda on Silvia kohal kollektiivis nüüd suur auk.
Samuti oli Silvia kompromissitult ausameelne ja samas heatahtlik teiste suhtes vaatamata sellele, kas ta nendega nõustus või mitte.
Me teame, et meil ei ole vaja olla kurvad nagu need, kellel ei ole lootust. Aga surm ja kaotus ei ole loomulikud ja Jumal ei ole seda nii mõelnud. Seepärast me siiski ka kurvastame ja ootame ülestõusmise päeva, mil me taas kohtume.
Silviat mälestavad abikaasa Aivar, lapsed Kristel, Mirjam ja Tarvo ning kolm lapselast ning kogu adventkoguduse töötajate kollektiiv.
Lahkunu ärasaatmine toimub 10. novembril kell 11 Rakveres Viru matuseteenistuse Tavandimajas (Kunderi 6).
In English