Adventkiriku president kutsus adventiste tugevamale koostööle teiste terviseorganisatsioonidega esmase meditsiiniabi pakkumisel, innustades seega koguduse liikmeid ja instutsioone loobuma kogukondade abistamisel individualistlikust lähenemisest.
Jan Paulsen esitas oma mõtteid globaalse tervise konverentsi avapäeval. Konverentsi eesmärgiks on uurida viise, kuidas läbi partnerluse saavutada paremaid tulemusi rahvatervise valdkonnas. Kiriku tervise valdkonna juhid loodavad selles partnerluses demonstreerida, mis rolli võib arstiabi juures täita vaimulikkus ning terviklik eluviis.
Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO) on hiljuti väljendanud soovi tugevdada koostööd usuliikumistega, mis osade rahvaste juures kannavad hoolt enam kui 40% arstiabi osutamise eest.
Adventkiriku ametnikud kohtusid juuli alguses kõrgetasemelisel konverentsil WHO juhtidega Genuas, et arutada koostöö võimaluste üle. Juhid mõlemast organisatsioonist on kohtunud mitmel korral viimase paari aasta jooksul, kulmineerudes juulikuus toimunud Tervise ja Eluviisi Konverentsiga.
Oma kõnes kutsus Paulsen adventiste osalema kogukonna teenimises väljendades sellega praegusel globaliseerumise ajastul oma väärtusi.
„Individualistlik, sissepoole vaatav kontseptsioon kristlusest on sügavas vastuolus meie päästjaga, kes pöördus väljapoole, et ravida pimeda mehe silmad, parandada pidalitõbiseid ning tervendada emotsionaalselt murtud naine,“ ütles Paulsen. „Eraldatuses ei saa me väljendada oma usku ega oma igatsust jäljendada Kristust.“
Paulsen pöördus umbes 500 kirikujuhi poole, kes osalesid Genua Ülikooli saalis toimunud konverentsil.
Paulsen rõhutas, et kirik jätkab oma tööd meditsiini vallas läbi võrgustiku, mis hõlmab enam kui 600 haiglat ja kliinikut. Kiriku 150-aastane ajalugu tunnistab pidevast fookusest tervisekasvatusele, taimetoidu propageerimisele ning alkoholi- ja narkootikumidevabale eluviisile.
Paulsen puudutas ka muresid, mis on väljendanud justkui partnerlus võiks olla vastuolus kiriku missiooniga, öeldes: „Mõned on olnud kriitilised, ja õigustatult, eshatoloogilise perspektiivi suhtes, mis teenib lihtsalt meie lepitamiseks hetke hädaga maailmas. Kristuse tagasituleku ootamine ei ole passiivne harjutus, vaid miski, mis nõuab igapäevast tegevust.“ Paulseni sõnul ei tohi kiriku rõhk tervisele väljenduda ainult haiguste ravimise, tervisliku ja ebatervisliku toidu ja joogi defineerimise ega meedikute koolitamise kaudu. „Meie lähenemine tervisele on kõikehõlmav kontseptsioon,“ ütles ta.
WHO ametnik märkis, et adventkirik on mõnikord varemalt tegutsenud suletud viisil, kuid ta tervitas partnerlust.
„Ma arvan, et adventkirik on valmis ametlikeks suheteks meiega,“ ütles WHO partnerluse osakonna ametnik Ted Karpf.
Pöördudes osavõtjate poole tunnistas keskuse Interfaith Action on Global Poverty tegevjuht Jean Duff, et „adventkirik on ustav partner, kes mobiliseerib oma tervise valdkonna vahendid ja kiriku infrastruktuurid“ osaledes kirikute vahelises antimalaaria programmis Mosambiigis.
Mitmed kiriku terviseteenistuste juhid tervitasid Paulseni kommentaare.
„Ma arvan, et ta seadis uued suunad,“ ütles Terviseteenistuste direktor Chester Kuma. „Ta esitas suure väljakutse kiriku jaoks, juhatades meid tagasi algtõdede juurde. See on hea meenutus kaastundest ja vaeste eest hoolitsemisest.“
Inter-Ameerika regiooni terviseteenistuste juht Elie Honore ütles, et Paulseni sõnad ei puudutanud ainult kiriku tervisejuhte, vaid ka kiriku teisi valdkondi. „Siin konverentsil on esindatud hariduse, misjoni ja ka juhtkonna esindajad.“ ütles ta.
„Ta tuletas meile meelde neid küsimusi, mida me peaksime esitama. Me ei jää ainult ideede ja teooriate külge, vaid avame oma silmad meid ümbritseva kogukonna poole ja täidame oma missiooni kirikuna.“
Kohtumisel WHO ametnikega ütles adventkiriku Terviseteenistuste direktor dr Allan Handysides, et arstiabi fundamentaalne väärtus on inimelu hindamine. „Hoolitsuse jagamine peab hõlmama kõiki, sõltumata soost, religioonist või rassist,“ ütles ta.
In English