Kui näed midagi maitsvat ja suu hakkab n-ö vett jooksma, siis ei pruugi tegemist olla sinu isu, vaid sinu kõhus elavad bakterid hoopis isutavad seda hõrgutist ja üritavad sind seda sööma meelitada. Mingis mõttes võib selline olukord ju isegi lohutav olla – saame oma isudes kedagi teist süüdistada. Samas, manipulatsiooni ohver pole ka tore olla.
Sinu kõhus pesitseb terve armee baktereid ja mikroorganisme, mida on sinu ülejäänud keharakkude arvust 10–15 korda rohkem. Nende üks ülesannetest on toidu lagundamine, kuid nende mõju sinu enesetundele, tervisele, haigustele ja ka isudele on märkimisväärne.
Neid soolebaktereid on palju nii arvuliselt kui ka liigiliselt. Mõnedele meeldib rasv, teistele suhkur, kolmandatele kiudainerikkad tera- ja aedviljad. Mida mitmekesisem kooslus meie soolestikus pesitseb, seda parem meie tervisele.
Olemas on ka brokolit armastavaid baktereid. Millal sa viimati brokoliisu tundsid? Kui sa ei mäleta, siis on need tõenäoliselt surnud. Ellu jäävad ikka need, keda sa toidad, ja vastavalt nende ellujäänud bakterite soovidele kipudki sa tegema oma toitumise valikuid.
Kuid ära heida meelt. Bakterid mõjutavad meid oluliselt, kuid ka meie saame neid mõjutada. Näiteks süües vähem suhkrut, pole suhkrut armastavatel bakteritel piisavalt toitu ja nende populatsioon väheneb, mis vähendab ühtlasi ka magusaisu. See töötab ka vastupidi. Näiteks süües rohkem brokolit, taastub tasapisi ka brokolit armastavate bakterite koloonia ja meil tekib millalgi ka isu brokolit süüa.
Kõhus või ka laiemalt seedetraktis elavaid mikroorganisme nimetatakse mikrobiootaks. Saame nendega lähemalt tuttavaks.
Mis on mikrobioota?
Mikrobioota on arvuliselt suur ja liigiliselt mitmekesine, koosnedes rohkem kui tuhandest eri liiki mikroorganismist. Kuna meie toit tuleb peamiselt poest ja on suhteliselt steriilne, siis selle tulemusena on võrreldes varasemaga meie mikrobioota mitmekesisus väiksem.
Vähene liigirikkus on seotud rasvumise, nõrgema immuunsüsteemi ja suurema haigestumise riski ning halvema vaimse tervisega. Ühte liiki bakterite vohamine mõjutab meie toitumist ja enesetunnet, tekitades ebatervislikke isusid.
Kuidas hoolitseda niivõrd olulise kaaslase eest, kellest meie tervis ja heaolu nii palju sõltuvad?
Mikrobioota toitub kiudainetest. Sinu keha jaoks on suur osa kiudainetest seedimatud, kuid need on väga olulised mikrobiootale. Kiudained on bakteritele kütuseks ning vastutasuks toodavad nad sulle kiudainetest lühikese ahelaga rasvhappeid, mis parandavad sinu sooleseinu kahjustustest.
Kahjuks söövad eestlased liiga vähe kiudaineid. Harjuta ennast kõrgema kiudainesisaldusega toitudega nagu kaerahelbed, kaunviljad ja eelista valgest jahust toodetele täisteraversioone.
Puu- ja köögiviljad on samuti üsna head kiudaineallikad ning sisaldavad ka rikkalikult polüfenoole, mis on samuti toiduks just tervislikele bakteritele. Eriti rikkalikud polüfenoolide allikad on marjad. Hea põhimõte on süüa iga päev viit eri värvi taimi. See tagab tasakaalustatud kokteili plüfenoolidest ja vitamiinidest.
Kui sa vähegi oma mikrobiootast hoolid, siis pakud talle iga päev mõne hapendatud joogi või toidupala. Fermenteeritud toidud nagu hapukapsas ja -kurk või jookidest keefir, jogurt ja kombucha on heade bakterite loomulik toit. Selliseid toite nimetaktase peenemalt prebiootikumideks ja need aitavad kõhu korras hoida.
Ole antibiootikumidega väga ettevaatlik. Nagu nimi ütleb, on tegemist bakterite vastase ainega, mis võib olla vajalik nakkusega võitlemisel, kuid kahjuks tapab ka häid ja vajalikke baktereid ning see mõjutab tugevalt mikrobioota tervist ja tegevust.
Probiootikume tasub proovida eriti peale antibiootikumikuuri. Need on n-ö purki pandud head bakterid, mis aitavad kiiremini mikrobiootal taastuda.
Lisaks antibiootikumidele mõjub mikrobiootale halvasti väga töödeldud toit, mis kipub sisaldama liiga palju rasva, suhkrut, lisaaineid ja on pakendatud bakterikindlasse pakendisse. Uuringud näitavad, et sellise toidu tarbimine mõjutab mikrobioota tasakaalu suunas, mis suurendab erinevate haiguste riski ning tekitab isusid tervisele kahjulike toitude järele.
Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...
In English