Olen lapsest saati teadnud, et kui mina suureks saan, tahan saada ristitud ja olla ametlikult osa kogudusest. See soov käis minuga kaasas palju aastaid, kuni lõpuks ristis David Nõmmik mind ja minu nooremat õe Adeelet 2021. aasta 24. juulil. Olin sellel ajal 17-aastane ja Adeele oli 15-aastane.
Ristimistalitus toimus Valgamaal Karulas. Jumal kinkis meile kauni päikselise päeva, mil toimus ka kolme koguduse laager, kus osalesid Elva, Valga ja Võru koguduse liikmed. Mul oli nii hea meel, et sain seda ilusat hetke nii paljude toredate inimestega jagada. Terve hommikupooliku olin väga ärevas meeleolus. Vaatamata mu aktiivsele esinemisele kirikus, oli mul ikkagi nagu mingisugune lavahirm sees ning mind kohutas mõte, et inimesed vaatavad mind, kui mind ristitakse. See kõik läks üle kohe, kui olin ristitud. Ma ei suutnud uskuda, et see tõesti oli juhtunud. Ausalt öeldes ei jõudnud reaalsus kohale päris mitu nädalat. Olin õnnelik, et selle otsuse tegin, sest Jumal on rohkesti õnnistanud minu tegemisi pärast seda.
Minu üheks suurimaks õnnestumiseks pärast ristimist oli 11. klassi praktiline töö, mille sidusin oma usuga. Otsustasin Võru kirikus korralda kristliku kontserdi „Minu lemmiklaulud“, mille kava koosnes üheksast kristlikust muusikapalast, mis olid mulle südamelähedased. Planeerimine algas oktoobris, kontsert toimus jaanuaris ja töö sai kaitstud juunis. Oli muidugi raske kooli kõrvalt aega leida, et kõiki lugusid analüüsida ja veel erinevate koosseisudega selgeks harjutada, kuid tagasiside oli nii tore ja südantsoojendav. Koolis sain kogu töö eest maksimumpunktid. Veel kogesin Jumala juhtimist 11. klassis ka siis, kui tegin juhilube. Olin nii kindel, et ma niipea lube kätte ei saa ning eksamitest läbi saamine tundus ka ebareaalne ja kauge tuleviku teema. Minu üllatuseks sain siiski nii teooria- kui ka sõidueksamist esimese korraga läbi ja kevadel tegin oma esimesed sõidud juba roheliste vahtralehtedega. Kui see ei ole Jumala õnnistus, siis mis on?
Mulle väga meeldib see mõte, et koguduse liikmeid kaasatakse palju koguduse töös ja igal ühel on oma ülesanded. Vähemalt Võru koguduses on nii. See annab inimesele tunde, et teda vajatakse ning see kindlasti motiveerib ka kirikus käima ja misjonitööd tegema. Enne ristimist käisime Adeelega ristimisklassis ning seal püstitas David küsimuse: milliste andidega saame meie kui uued koguduseliikmed, kogudust teenima hakata? Arutasime siis ühiselt, milles kumbki meist hea on, millised on tugevad küljed, mis meile meeldib teha ja kuidas seda kõike saaks rakendada Võru koguduse töös.
Tänu Võru koguduse inimestele olen see, kes ma olen. Need mulle väga armsad inimesed on mind juhendanud ja suunanud läbi aastate olema Jumalale sõnakuulelik. Nad on mulle nagu teine pere, olles alati abivalmid ja sealjuures rõõmsameelsed. Püha Vaimu juuresolu on tõesti alati tunda, kui me kõik koos midagi teeme. Ka minu vanemad on olnud suureks eeskujuks ja toeks, mis sai alguse siis, kui nad mind 17-päevasena esimest korda kirikusse viisid. Sellest ajast peale olen aktiivselt kirikus käinud ja hiljem hakkasin kogudust oma muusikalise anniga teenima. Lastetunnis õpetati meile erinevaid lastelaule, mida me hiljem tervele kogudusele esitasime. Kui viiulit juba peaaegu hästi mängisin, esinesin ka sellega kogudusele. Praegugi esinen kirikus üsnagi aktiivselt viiuliga, vahel laulan ja mängin kitarri. Olen ka helitehniku abi ning minu ülesanneteks on üldlaulude sõnade seinale näitamine, jutluste salvestamine ja mikrofonidega tegelemine. Seda muidugi siis, kui helitehnikut parasjagu pole.
Kogudust teenin ka ühistes ettevõtmistest ja üritustest osavõtmisega. Pärast jumalateenistust on meil vahel ühine söömine, kus vestleme ja sööme tervislikku toitu, mis on enamjaolt ise tehtud. Käime ka juba mitu aastat pea iga kuu jalutuskäikudel ning oleme nüüdseks juba päris paljud Lõuna-Eesti matkarajad läbinud.
Ma ei ütleks, et ristimine oleks teiste koguduseliikmete suhtumist minusse eriliselt muutnud. Nad on alati olnud vastutulelikud ja lahked minu vastu ning minu kuuluvus selles koguduses on alati eksisteerinud. Vahe on lihtsalt selles, et nüüd saan täiskogukoosolekutest osa võtta, mis on värske koguduseliikme jaoks põnev ja tekitab elevust.
Ma sooviksin julgustada kõiki, kellel on mõttes lasta ennast ristida. Tee seda, sest see on tõesti imeline ja võimas kogemus anda ennast täielikult Jeesusele ning pühendada kogu oma elu Talle. Temaga koos kõndides on kõik palju parem ja õnnistusi on kuhjaga. Jeesus suri ju meie eest, et meie saaks Temaga elada taevakodus. Võta Ta oma ellu ja lase ennast ristida Tema nimesse. Ristimine on üks samm lähemale uuele kodule, kus me ei pea enam kunagi kannatama puuduses, valudes ega muredes. Jumal tunneb sind ja mind kõige paremini ja Tema teab, mis on meile hea. Temaga koos käies elame me täisväärtuslikku elu.
In English