Oled kogudusevanema rollis olnud peaaegu aasta. Kuidas sa ennast selles rollis tunned? On see sulle meeldinud?
Ma isegi ütleks, et see on mulle meeldinud! Ma selles mõttes tunnen, et olen inimeste inimene. Inimesed on mulle väga olulised ja kogudusevanema ülesanne ongi ju tegeleda inimestega. Seega on minu jaoks see väga eriline, et mulle selline roll on antud. Nüüd ma võin ka selles koguduses sügavamalt ja individuaalsemalt inimestega tegeleda. See on küll korralik väljakutse, aga samas ka miski, mis mind väga täidab. Nii et vaatamata väljakutsetele see väga meeldib ka. Jumala töö ongi ju tegelikult töö inimestega. Muidugi on selle juures ka muid toredaid asju. Aga mulle meeldivad kõik minu organisatoorsed ülesanded, lihtsalt see korraldamine ja asjatamine. Üldkokkuvõttes mulle meeldib kogudusevanem olla, aga tal on kindlasti ka omad keerukused ja raskused. Samas, Jumala abiga saab ikka hakkama ja tuleb toime. Kuskilt tuleb see jõud ja tahtmine edasi teha ja mitte alla anda.
Millised olid sinu ettevalmistused kogudusevanemaks saamisel?
Ma ei ole Kompassis ainuke kogudusevanem, nii et mind ordineeriti veel kahe inimesega koos. Me hakkasime kõigepealt oma ülesannete täitmiseks ühiselt lugema ja siis uurima ning arutama kogudusevanemate käsiraamatu üle. Ma arvan, et see oli kõige praktilisem ettevalmistus, kus ma sain väga palju lisainfot ja arusaamist selle kohta, mida see positsioon tähendab. Muus osas leian ka, et valmistusin ette palvetes. Aga seda ma nii hästi sõnadesse panna ei oska, kuna see toimub kuskil tagaplaanil. Minu mõistusest väljapool.
Mida sa tunned, et oled selle lühikese aja jooksul kogudusevanemaks olemise juures kõige rohkem õppinud?
Mulle meeldis kogudusevanemate käsiraamatust mõte, et kogudusevanem peab kogudust armastama. Ma olen väga tihti selle peale mõelnud, et see on minu ülesanne: armastada kogudust ja neid inimesi, ning tunnen, et see on hästi oluline, et ma kasvaksin armastuses. Vaatamata olukordadele, inimestele, ka iseenda elule säilitaksin enda sees armastust koguduse ja nende inimeste vastu. Mul on tulnud olukordi, kus ma olen pidanud endale seda teadlikult meelde tuletama ja endale mõttes ütlema.
Mis peale enesele meelde tuletamise veel aitab sul kogudust armastada? Kuidas sina õpid armastama kogudust?
Peamiselt sellega, et ma suhtlen nende inimestega ja ma teenin neid inimesi. Ma olen nende jaoks olemas, ma näitan nendele enda hoolivust. Just ka sellistes olukordades, kus ma ise ei taha või ei viitsi, või mul on endal mingi mure või mul on mingi trots – ka nendes olukordades ma siiski praktiseerin ja väljendan enda ja teiste jaoks seda, et ma armastan kogudust, võtan inimeste jaoks aega ja pean oluliseks seda, et neist hoolin, vaatamata sellele, mis parasjagu toimub.
Mille kohta tunned, et on veel sinu nõrgad kohad?
Eks see sama asi mida ma just mainisin, on ühtlasi ka suurim nõrkus. Ma ei tunne, et ajaline pühendumus oleks minu praeguses elukorralduses probleemiks. See justkui tuleb minu jaoks loomulikult ning mulle meeldib kogudusevanem olla ja kogudust teenida. Aga inimestega töö on minu jaoks väljakutse. See, kuidas nendega suhelda, kuidas neid alati armastada, kuidas see väljendub ja kuidas ka nemad saaksid sellest aru, et mina hoolin sellest kogudusest ja nendest inimestest. Ka laiemalt kogudusevanemaks olemise puhul on see inimestega töö suurim väljakutse. Kogudus ju koosneb nii paljudest erinevatest inimestest, kellel on kõikidel üks eesmärk, aga ometigi on kõik piisavalt erinevad, et peame õppima seda aktsepteerima, sellega elama ja hakkama saama. Selle balansiga tegelemine koguduse kontekstis on päris korralik väljakutse. See ei ole kunagi selline asi, mille sa lihtsalt ära õpid.
Oled rääkinud kogudusevanema tööst armastada inimesi ning kõigest, mis sellega kaasneb. Mis ülesanded sinu meelest kogudusevanemal veel on?
Ma tean, et kogudusevanemate käsiraamat loetleb ka organisatoorsemaid ülesandeid, aga kui mõelda laiemalt, siis ma arvan, et kogudusevanem koguduse ülevaatajana ja hoolitsejana on ka natuke koguduse südametunnistus. Seega tunnen, et kogudusevanemate puhul on oluline ülesanne märgata, mis koguduses toimub, ja suunata kogudust mingitele teedele või panna kogudust mõtlema kindlatele teemadele. Tuua välja koguduse kitsaskohti ja aidata nõukogul märgata suurt pilti. Vaadata, kas kogudus liigub ka vaimulikult koos Jumalaga. Hea üleüldine termin võiks olla siis ülevaataja roll. Ta teab, mis toimub, ja juhib oma jutluste või õpetusega koguduse südametunnistust. Kuhu liikuda, mida teha või millest loobuda jne. Nii et kogudusevanem võiks aidata eemaldada mingeid suundasid, mis ei ole vajalikud või õiged. Kogudusevanemad võiksid aeg-ajalt käia ja koputada mingite kohtade peale või tõstatada teemasid või tulukest, et siia on vaja tähelepanu.
On sul olnud ka selliseid asju, mida sa soovid et oleksid teadnud enne kogudusevanemaks saamist?
Tead, mulle tundub, et me kõik võime vahel mõelda ja oodata mingit hetke, kui tunneme, et nüüd olen valmis ja siis ma astun üles ja teen selle ära. Arvan, et see on ka kogudusetöös hästi tavaline nähtus inimeste puhul, kus nad ootavad, et nad oleksid piisavalt targad, osavad, andekad, puhtad, et nad saaksid astuda selle sammu. Aga arvan, et siis me lihtsalt jäämegi ootama. Seega, niimoodi tagasi vaadates ma ei oskagi midagi kahetseda või taga igatseda. Ma usaldan, et tol hetkel, mil ma sain kogudusevanemaks, siis oligi see õige hetk. Ning selles ebatäiuslikus maailmas ma pean seda aktsepteerima, et ei tasu jääda ootama neid hetki, kus mul on mingi parem teadmine või oskus. Kindlasti neid kohti on. Oleks võinud ju olla tore mingeid asju enne läbi kogeda kuskil tööelus või mujal, aga ma arvan, et me kõik pidevalt areneme. Nii et pigem julgustan noori võtma vastutust ja olema koguduses aktiivsed. Ma näen ka end ju ikkagi noorena ja tean väga hästi, mida noored inimesed mõtlevad just selle kohapealt et „ma ei tea“ või „ma ei oska“. Ma tahan lihtsalt öelda, et täiskasvanud inimesed mõtlevad täpselt samamoodi. Mitte keegi meist ei tea kõike lõpuni välja. Minu meelest see potentsiaal, mis noortes inimestes on... seista ja olla. Mulle väga meeldib see, et mina olen noor ja inimesed saavad näha, et noor inimene võib sellist asja teha. See ehk annab ka teistele jõudu juurde, ja arusaamist, et noortes inimestes on väga palju tarkust ja pealehakkamist ning minu meelest energiat, mis on teenimise juures väga oluline. Nii et ütelge ja tehke kaasa!
Mis laadi tuge sa kogudusevanemana koguduselt saad?
Minu meelest on juba SEE hästi hea, et meil ei ole mitte ainult üks kogudusevanem, vaid kolm. Vähemalt noorele kogudusevanemale on küll väga hea see, kui sa ei ole üksi. See on mind hästi palju aidanud, et me kõik kolmekesi oleme minu teada esimest korda selles positsioonis ja me saame kõik jagada ning kujuneme oma rollis koos, avastades, mida kogudusevanemaks olemine tähendab. Nii et teiste kogudusevanemate tugi koguduse sees on hästi tore. Aga tunnen, et meie koguduses üldse on tegelikult väga toredaid ja toetavaid inimesi, kes hoolivad kogudusevanematest ja inimestest, kes täidavad juhtivaid positsioone. Seega, tänu nendele ma tunnen, et olen ka koguduse poolt hoitud. Võibolla on see ka koht, mis minu meelest sobib üleskutseks. Vahel on barjäär kas koguduse ja pastori vahel või kogudusevanemate või muude juhtivate rollide vahel. Samas minu meelest on nii oluline just nende inimeste jaoks, kes on seal n-ö kõrgemal positsioonil või eraldatud, et kogudus saaks aru, et nendega on ka vaja rääkida või lihtsalt küsida, kas kõik on hästi. Nad on ka inimesed. Võite neid kutsuda kirikusse või nende pärast palvetada. Küsida ise kogudusevanema käest, kas ta tahaks koos palvetada. Mina tunnen ka ilmselgelt ennast täiesti tavalise inimesena ja mul on väga hea meel, et meie koguduses inimesed ei ole kauged ning ma ei tunne, et nad ei hooli minust või et ma oleks neist kuidagi lahutatud.
Kuidas on sinu roll kogudusevanemana mõjutanud sinu suhet Jumalaga?
Oo, ma arvan, et väga palju ja täiega positiivselt! See on minu meelest olnud nii äge teekond. Seda on natuke raske sõnadesse panna, aga mõistan, et mida rohkem annan ennast Jumala kätte, seda lähemal Talle ma end tunnen. Olen kindlasti muutunud mingites teemades julgemaks, kasvõi lihtsalt eneseväljenduse ja enda arvamuse koha pealt. Ka selline isiklik vaimulik elu ja piiblilugemine ja palvetamine on kuidagi saanud jõudu juurde tänu minu uuele rollile. Jumalaga koos olemine on selles mõttes äge, et sa annad natuke ja Jumal annab rohkem juurde ja siis sa annad veel natuke ja Jumal annab veel rohkem juurde. Nii sa muudkui kasvad ja kasvad. Nii et ma tunnen, kuidas see suhe muudkui laieneb pidevalt. Neid hetki, kui olen näinud, et Jumal aitab ja toetab, on ka nii mõnigi selle möödunud aasta jooksul olnud.
Meie Ajal on siin intervjuusarjas selline tava, et iga intervjueeritav kogudusevanem küsib järgmiselt kogudusevanemalt küsimuse, ilma et ta teaks, kes järgmine on. Viimati oli intervjuu Kalvi Sommeriga ning tema on esitanud sulle siis sellise küsimuse: „Kas sinul on mingi konkreetne aeg, mida oled mõelnud näiteks kuu jooksul kasutada koguduse töös või teiste teenimiseks, et justkui anda osake aega tagasi Jumalale?“
Südamest loodan, et annan oma aega Jumalale tagasi. Mul ei ole nii konkreetselt hetki kalendrisse märgitud, et nüüd sellel päeval sellest kellaajast selle kellaajani teen Jumala tööd. Minu puhul see kuidagi tuleb loomulikult. Tahan seda teha, nii et mul ei ole enamasti probleemi leida aega. Ei tea, kas ma nüüd päris iga päev teen koguduse asju. Aga ega ma nagu ei tea ka... arvan, et ma iga päev vähemalt mõtlen kogudusele ja inimestele. Ma tahangi seda tihti teha ja leida võimalusi selleks. Praeguses eluetapis see aeg justkui tuleb iseenesest, see on minu jaoks nii loomulik, et mul on tavaline tööpäev ja siis mingi aja teen oma koguduse asju. Nii et enamjaolt ei ole tegemist sunnitud tegevusega ja kui mul on mõned päevad või perioodid, kus ma ei taha teha, siis lihtsalt ei tee ning puhkan sellest nagu igast teisest tegevusest ja siis tulen jälle selle juurde tagasi. Üldiselt siiski loodan, et annan ikkagi piisavalt aega Jumalale.
Mida tahaksid küsida järgmiselt intervjueeritavalt?
Milliseid soovitusi annaksid sina ühele alustavale kogudusevanemale.
In English