Uus töökoht, uus elukoht, uus kool, uus laps, uued suhted, uus kogudusepistik... Uued algused on meie elu lahutamatu osa: homne päev toob uusi väljakutseid, puutume kokku erinevate olukordadega ning peame neile vastavalt reageerima. Võime olla passiivsed muutuste vastuvõtjad, kui näiteks mingi olukord tekib meist sõltumata, kuid võime meie ise olla muutuste ja uute alguste algatajaks. Ning selliste algatuste põhjuseid võib ka mitmeid olla: rahulolematus, soov paremaks muutumise järele või uus eluetapp.
Jumal on meid loonud eesmärgiga, et me areneksime pidevalt nii suhtes Temaga kui ka teistega, kogudes elu jooksul tarkust ja kogemust, et seda kõike jagada. Kui teoorias kõlab uue alguse mõte tore ja värskendav, siis praktikas nõuab see tohutult pingutusi ja julgust mugavustsoonist välja astuda. Kuidas ma hakkama saan? Mida peaksin tegema? Mis siis, kui mul ei õnnestu? Mida teised inimesed sellest arvavad? Need on loomulikud emotsioonid, kuid sageli võivad need olla ka suur takistus algatuse lõpuleviimisel.
Kui sul on tekkinud uue alguse soov või tead selle loomisest sinust sõltumata, siis on päris palju sinu enda kätes, et muuta see teekond positiivseks kogemuseks. Palu Jumalalt rahu ja tarkust, et Ta suunaks sind tegema õigeid samme. Piiblis on meile jäetud palju lugusid inimestest, kes kartsid ning keda Jumal julgustas tegutsema sellele vaatamata. Usalda Jumalat, et Tema on sellel teekonnal koos sinuga.
Hirm kui emotsioon võib olla sinu vaenlane. Proovi see kõrvale panna ja mõelda ratsionaalselt. Sageli kaob hirm siis, kui sead endale väiksemad vaheetapid või -eesmärgid. Pane paika plaan. Mõtete üles kirjutamine ja struktureerimine võib olla suureks abiks nende korrastamisel ja eraldamisel emotsioondest. Küsi endalt: mida ma saan täna teha selleks, et minu uus algus õnnestuks? Kui kahtled, mõtle läbi, mis võib juhtuda kõige halvimal juhul ning kas sinu uus algus on sellele vaatamata seda väärt. Ole järjepidev. Pane kirja, mida plaanid teha ning mida oled juba teinud. See annab parema ülevaate ja rahulolu endaga. Kui miski on sinu arvates ebaõnnestunud, võta seda rahulikult ja analüüsi õppetunde. Mida võiks järgmine kord teistmoodi teha? Mõtle ebaõnnestumisest kui kogemusest ning suhtu sellesse kui enda elu osasse.
Mina olen olemuselt pigem introvert ning teiste ees esinemine pole just see, mida esimese asjana kohe teeks. Mäletan, kui mind kutsuti pidama loengut magistrantidele. Olin tol ajal ise alles magistriõpingud lõpetanud ning siis tundus hirmus – kuidas ma oskan teisi õpetada. Need samad hirmud, mida eespool kirjeldasin, tõusid esile: kas saan hakkama, mida kuulajad minust mõtlevad, mis saab, kui ma ei saa hakkama jne. Loomulik vastus oleks, et pigem ma ei julge ja võib-olla teine kord. Aga teist korda ei pruugi tekkida. Ja siis olen selle võimaluse kaotanud. Palvetasin, et Jumal võtaks mult hirmu ära ja aitaks selleks kogemuseks valmistuda. Ma olen Jumalale tänulik, et olin tookord nõus loengut pidama. Suure üllatusena andis see huvitava kogemuse teistega võrdsel suhtlemisel (ometi pole keegi teine tähtsam kui sina), esinemis- ja diskussioonioskust ja palju muud. Juba mitmendat aastat annan seda loengut ning iga korraga läheb aina kergemaks ja pingevabamaks.
Me pole oma muredes üksi. Hea, kui sul on lähedane inimene, kellega saad oma muresid ja hirmusid jagada. Kes kuulab sind lihtsalt ära nõuandeid andmata, julgustab sind. Hea, kui me ise märkaksime enda ümber inimesi, kes elavad oma uues alguses – meie eesmärk on neid toetada. Kriitika hävitab pöördumatult uusi algusi. Ole teiste suhtes mõistlik ja armuline.
Keerulistel hetkedel tuleta endale meelde Jumala sõnu: „Ära karda, sest mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!“ (Js 41:10)
In English