Mul oli tahe, jõud tuli Temalt

Seekord jagab oma mõtteid kogudusega liitumisest Elva koguduse liige Kristjan Rajandu. 

Miks sai sinust seitsmenda päeva adventist?

Eelnev teadmine ristiusust oli mulle valmistanud palju pettumust ning seetõttu elasin endist elu ilmaliku inimesena. Arvasin, et olen piisavalt tark, et mitte järgida Piibli õpetusi ja et saan ise ilma Jumalata hakkama.

Kõigepealt pöördus usku minu elukaaslane (nüüd abikaasa). Alguses valmistas see mulle pettumust, sest arvasin, et Piibli järgi elamine hakkab meie elu piirama ja et meil on ilma selleta ka väga hea elu.

Ma vihkasin kristlasi selle põhjal, mida keskaegne riigikirik on inimkonnale läbi ajaloo teinud ja kuidas kristlus oli rahvast röövinud, et omada uhkeid kirikuid. Lisaks olin näinud halbu näiteid kristlastest, kes valetasid endid olevat kellegi teise, aga salajas jätkasid endist elu.

Mu elukaaslane, kellele olin küll öelnud, et ärgu lootku, et ma temaga Jumalat hakkan kummardama, ei andnud alla ega jätnud mind omapead, vaid ta soovitas koos vaadata Walter Veithi seeriaid „Genesis conflict“ ja „Total Onslaught“. Kuuldu ja nähtu pani mõtlema. See tuletas meelde, et olin eelnevalt sel teemal midagi siiski kuulnud. Põhjalikum uurimine pani mind mõtlema ja avas silmad.

Esmamulje koguduse külastamisest oli positiivne. Seda sellepärast, et keegi ei surunud end peale ja kuuldu vastas sellele, mida olin eelnevalt uurinud. Kokkuvõttes leidsin kiriku, kus õpetatakse Tõde.

Kui lihtne on olla adventist?

Esmalt tekkis konflikte perekonnas ja sõpradega. Kuna minu vanemad kuulusid teise konfessiooni, siis ema päris aru, miks ma ei läinud nende kogudusse ja et ma olen lapsena eelnevalt ristitud ja ma ei peaks end sugugi uuesti ristida laskma. Tuttavatel oli harjumatu, et ma enam alkoholi ei joonud ja nad imestasid, kas olen aru kaotanud. Töökohas tekkis probleem hingamispäevaga, kuna käin tööl graafiku järgi. Alguses vahetasin kolleegidega vahetusi, et hingamispäev oleks vaba, aga meistrile see ei meeldinud. Ta keelas mul sedasi jätkata. Seepeale alustasin uue töökoha otsingut, kuna nägin, et mul ei võimaldatud hingamispäeva vabaks saada. Selle teema pärast palvetas terve kogudus, kaasa arvatud ma ise ja nädala pärast leidsin ühe uue tööpakkumise. Töökohas prooviti minu olukorrale leida veel lahendusi, aga kahjuks ajutisi; nad ei tahtnud, et ma ära lähen, kuna olen aastaid selles firmas töötanud ja tunnen paljusid erinevaid osakondi. Siis läksin firmajuhi juurde ja rääkisin talle olukorrast. Tema vastas, et mõtleb selle üle, arutab teistega ja annab nädala jooksul teada. Kuna uus koht oli ka olemas, siis palusin Jumalalt juhiseid, kas minna või jääda. Nädal hakkas mööduma ja vastust ei tulnud. Palusin Jumalat, et kui reede õhtul kella neljaks vastust pole tulnud, siis lähen uude kohta tööle. Kuid kümme enne nelja tuli vastus. Ülemus oli nõus, et ma ei pea hingamispäevadel tööl käima. Nelja kuu jooksul sain töösiseselt parema töökoha ja 30% palgatõusu.

Kas sinu elukvaliteet on nüüd, kui oled adventist, tõusnud või langenud?

Ikka tõusnud. Oleme abikaasaga koos väga palju õppinud ja muutnud oma elustiili ja väljavaateid elule. Lisaks koguduse kooskäimistele kuulan tihti mobiilirakenduses Amazing Facts Ministryst Doug Batchelori jutlusi. See on väga kasulik ja silmaringi laiendav. Pere ja kodu osas on eriliselt suureks abiks olnud Ellen G. White’i raamat „Adventkodu“. Sealsed juhised on muutnud meie kui perekonna elu palju soojemaks ja õnnelikumaks. Soovitan kõigil iga päev seda raamatut pisut uurida.