Kuidas on võimalik, et lapsevanemast saab alandlik lapsevanem? Kas ja miks on see üldse vajalik? Missugune see alandlikkus välja näeb? Kelle suhtes peaks alandlik olema?
Psalm 22:4 ütleb„Alandlikkuse ja Issanda kartuse tasu on rikkus, au ja elu.“
Jaakobuse 4:7 ütleb:„Alistuge siis Jumalale! Pidage vastu kuradile, siis ta põgeneb teie juurest.“
Neist salmidest saan ma julgustust alanduda ja paluda Jumalalt tarkust, et juhatada iga päev ennast ja oma lapsed järjest rohkem Tema, nende taevase Isa juurde. Inimesed jagavad iga päev erinevaid õpetussõnu – osa neist on ka mõistlikud, kuid mul on vaja jumalikku tarkust ja juhtimist, inimlikust enam ei piisa. Jumala Sõna lubab, et kui ma olen alandlik, siis saan pealekauba rikkuse, au ja elu. Nii suur lubadus innustab iga päev otsima Jumala tahet, iga päev end Jumala ees alandama ning ennast täielikult ära andma.
Kui ma end Jumala, oma Looja ees alandan ning tunnistan, et olen tihtipeale saamatu ja vigane tööriist, palun, et Ta tervendaks ja parandaks, et suudaksin olla hea tööriist, kelle kaudu Jumal saab meie perre usaldatud lapsi endale lähemale tõmmata, siis Ta annab selle jõu ja väe ning seda ülirohkesti.
Jumal soovib, et ühel päeval on neil väikestel inimestel oma isiklik suhe selle sama päriselt elava ja kõigeväelise Jumalaga, kes neid isiklikult niivõrd armastab, et lubas neil saada elavaks inimeseks ja et Ta andis oma elu nende eest.
Meie, lapsevanemate, vanavanemate eesõigus ja kohustus on peegeldada Jumala armastust. Samas, meil on vaja aduda, et igal hetkel käib suur võitlus, nii minu, mu abikaasa kui meie laste pärast. Saatan soovib, et keegi meist ei pääseks patumülkast välja, ja kasutab selleks igasuguseid võtteid. Jumal seevastu kasutab vaid vaba tahte ja armastuse võtteid, et meid endale võita. Ta lubab meile, et kui valime iga päev Teda usaldada ning paluda Tema kätesse kõik oma mured ja raskused, palume tarkust teha õiged valikud, jõudu jääda rahulikuks ja panna vastu pimeduse jõule, siis Ta kingib meile seda kõike. Ja veel ülirohkesti – kuna Ta teab meie vajadusi juba enne, kui need meie mõtetesse on tõusnud.
Viimasel ajal tajun kuidagi eriti tugevalt suurt võitlust enda pärast ja ilmselt sellest tulenevalt ka laste pärast. Ma tunnen, et kui soovin Jumala tahet täita ja Temale lähemale saada, siis saatan tuleb ja proovib seda nurjata. Kuid Jumal on tugevam ja Tema võidab! Ma alistun Jumalale ja palun, et ta ajaks saatana minema. Siis suudan olla hea lapsevanem ja juhtida lapsed õigele teele.
Umbes nädal tagasi oli meil Ruudiga järjekordne vestlus mingil "tema tahab" teemal. Ma muudkui selgitan ja selgitan, miks tema tahtmine ei ole hetkel mõistlik ning tal on vaja oodata ja kannatlikkust kasvatada. Olles juba tükk aega selgitanud, istusin maha ja toetasin selja vastu seina, kuna olin juba väsinud, panin silmad kinni ja palvetasin mõttes, siis Jumal andis mulle rahu laps ära kuulata ning mitte kogu aeg oma seisukohaga rünnata. Ruudi sai aru, et ma palvetasin vaikides, ning rahunes, ei öelnud enam igas lauses "aga mina tahan". Seda suurt oma mina ja tahet on väga vaja Jumala tahtele allutada, sest lihalikud soovid ja tahtmised viivad meid madalamale, maiste väärtuste juurde, Jumala soovid ja tahtmised aga taevaste asjade juurde. Meil on iga päev, iga hetk vaja nende kahe vahel valida. Uskuge, Jumal aitab meil teha õiged valikud ning Ta pöörab valed valikud samuti heaks, kui Teda vaid usaldame.
Armas lugeja, alista end iga päev Jumala tahtele, siis saatan põgeneb Sinu juurest!
In English