Tagasi koju

„Aga Issand vastas inglile, kes minuga rääkis, heade, trööstivate sõnadega.“ Sakarja 1:13 

Pühakirja aruannet uurides jõuab siiras lugeja kindlale järeldusele: hoolimata sellest, et kõik tundub kuidagi kaootiline, on siiski kõik taeva Jumala kindla kontrolli ja juhtimise all, ka paganate kuningriigid ja nende ainuvalitsejad. Jumala esindajad, nagu ka Nehemja, on leidnud armulikkust maailmariikide valitsejate silmis – ja seda Jumala töö heaks. 

Joogikallajate ülemana oli see suur jumalamees kuninga õukonnas väga vastutusrikkal ja autoriteetsel kohal. Kuningas suhtus oma sulasesse siira poolehoiuga. Ilmselgelt oli mees Juuda vangide seast pälvinud maailmariigi valitseja poolehoiu. Meile pole antud teada, kui palju kuningas Nehemja suurest ja vägevast ja armastavast Jumalast teadis. Info üliküllus pole inimesi kunagi suunanud tegema tegusid Jumala heaks. Südame hoiak, mis väljendub suhtumises Jumala esindajatesse, teeb kas siis tähtsatest nagu kuningas või tähtsusetutest nagu Samaaria naine Jeesuse ajal armastuse tööriistad. Jumala rahvas sai täpselt ettekuulutatud ajal loa koju tagasi minna. Neile tagasipöördunutele polnud abiks sugugi ainult valitseja heatahtlikkus, vaid eelkõige Jumala Sõna.

Esra tõi kirjatundjana – siis polnud kirjatundjad veel hingeliselt oma nimetuse vastandiks muutunud nagu Jeesuse ajal – esile pühad kirjarullid, mis olid säilinud muistsest ajast. Toetumine kirjapandud Sõnale on alati reformatsioonide alus olnud. Nii toimis Moosese käsuõpetus ka vangipõlvest tagasitulijate juures. Ega nad muidu poleks tulnudki. Ilmselt olid nad vangipõlvemaal saavutanud kõrge elatustaseme ja ühiskondliku positsiooni, süda aga igatses kodumaale. Rännak oli pikk ja raske nii füüsiliselt kui ilmselt ka hingeliselt. Seda võib võrrelda usuisa Aabrahami väljatulekuga Kaldea Uurist. Pühad müürid ja tempel pidi aga taastatama. 

Mõned tagasitulijatest olid näinud endist koda selle hiilguses. Uue koja au pidi saama suurem. Haggai raamatus räägitakse paganate rikkustest, mis kord Jeruusalemma saabuvad. Haggai raamatust on pärit ka E. White’i raamatu „Ajastute igatsus“ pealkiri. Kõikide prohvetite sõnumite keskpunktiks oli ja on alati meie Õnnistegija Jeesus Kristus. Nii nagu Tema ei teinud midagi „väe ega võimu läbi“, nii pidi see olema ka tagasipöördunute uue elu kujundamisel. Nad ei tulnud selleks tagasi, et siin võõrastega langudeks saada ja neile oma usku peale suruda. Tõenäoliselt oli neil kiusatus seda teha. Kohalikud juudid olid suuresti läinud kokkulepete teed ja selle tulemuseks polnud mitte mõistmine, vaid hoopis vaenulikkus Jumala tõelise töö vastu. Pühas templis oli isegi ruume eraldatud Jumala vaenlaste jaoks, kes takistasid vihameeles tõelist evangeeliumitööd, mis oli Jumala algatatud protsessi sisemine mõte. Maailmariigis levis sõnum, et on olemas tõeline Jumal. Koostöö kuninga alluvate ja kuninga vahel ei viinud kompromissideni. Vastupidi, maavalitseja Serubbaabelile, Sealtieli pojale, kes oli kuningas Taaveti soost, ei tulnud pähegi oma võimu ebakohaselt kasutada. Jumala vaenlased süüdistasid müüriehitajaid mässus kuninga vastu. 

Tol ajal polnud mässamine üldlevinud nagu enne vangiviimist ja ka hiljem Jeesuse ajal. Ehitajad teadsid, mispärast neid oli omal ajal vangi viidud, ja hoidusid igasugu mässuvaimust. Nad olid ustavad Jumala riigi kodanikud ja seega ka ustavad maise riigi kodanikud, kuigi see riik polnud enam otseselt nende oma, vaid võõra võimu kandja. Tõenäoliselt oli ka neid – eriti kohalike seas –, kes välisest riigitruudusest hoolimata hoidusid näiteks maksude maksmisest ja takistasid samal ajal ühes paganate, vaenulike paganatega, ehitamist. Nii on sündinud ka hilisemate reformatsioonide ajal. 

Martin Lutheri ajal tegutses mässumees nimega Thomas Münster ja E. White’i sõnade kohaselt tegi ta reformatsioonile enam kahju kui katoliku kirik koos oma aparaadiga. Ka prohvet Sakarjale andis Jumal olulisi nägemusi. Püha Vaim pidi olema see, kes juhtis kõiki vaimulikke protsesse Jumala rahva sees. Püha Vaim oli ja on alati trööstija Vaim. Jeesuse sõnade kohaselt toob Vaim selguse. Vaim toob alati selguse ka Pühakirja uurimisel, mitte maised teadmised ja tarkus. Vaim kõneles tagasipöördunute südames. Kuigi kodumaal oli raskeid võitlusi – nii sisemisi kui välimisi – siis oli siin kõige parem. Siin oli kodu. Taevase kodu eelvaade. Siit sai jälle tunnistada kõigile rahvastele, missugune on tegelikult Jumal. Et Ta on Armastus.