Balti uniooni töötajate suvelaagris õpiti jüngerluse teemal, lektoriks oli Trans-Euroopia divisjoni jüngerluse tööharu juht Kyle B. De Waal koos abikaasa Charmaine’iga. Pärast loenguid võtsid Kyle ja Charmaine veidi aega, et rääkida oma mõtetest hingamispäevakooli teemal. Küsis Averonika Beekmann.
Kui kaua oled hingamispäevakoolis osalenud?
Kyle: Olen hingamispäevakoolis käinud kogu oma elu, mind ristiti palju aastaid tagasi. Oo kui kaua aega tagasi see oli! Ma olin hingamispäevakooli sekretär, olin siis 13–14-aastane. Meil oli väga hea juhendaja, tädi Lizzie. Ta oli mulle mentoriks, juhendas mind, õpetas mind. Hingamispäevakool on olnud oluline osa minu elust. Lapsena ma ei käinud piiblitundides, vanemad ei viinud mind kirikusse. Olin 11-aastane, kui kirikusse tulin.
Charmaine: Mina ei kasvanud üles adventperes, olin enne nelipühilane. Liitusin adventkogudusega, kui olin 20. aastate alguses. Nüüd on sellest siis 28 aastat, kui olen hingamispäevakoolis käinud.
Kyle, missugused olid peamised õppetunnid, mida tädi Lizzie sulle õpetas?
Neid on väga palju! Hingamispäevakool oli koht, kus õppisin Jeesuse järgimise praktilisi õppetunde: kuidas olla kristlane, kuidas usus kasvada, kuidas palvetada, kuidas Piiblit uurida, kuidas Jeesusest rääkida. See kõik oli väga praktiline. Ma õppisin tädi Lizzie’lt ka tema viise, tema meetodeid, seda, kuidas ta minuga suhtles, minuga ühendust sai. Ta oleks võinud vanuse poolest mulle ema eest olla, ta oligi mu vaimulik ema. Ta oli väga lahke ja tark. Ma olen temasse ka praegu väga kiindunud.
Charmaine, kui sa esimesi kordi hingamispäevakooli sattusid, kas see oli sinu jaoks kummaline kogemus? Et kirikus on kool?
Ei, see ei olnud kummaline, ma leidsin, et see on väga huvitav. See on nii hea viis õppida, uurida rohkem Jumala ja Piibli kohta. Mulle tundus huvitav see, et grupil on juht, aga igaüks räägib oma mõtteid. See oli väga hea. Mina olin ka sunnitud seda materjali uurima ja õppima. Igal nädalal olin põnevil ja ootasin õppetüki lugemist, tahtsin hingamispäevaks valmis olla. See oli mulle väga põnev ja hea aeg õppimiseks.
Kas sa ei kartnud, et äkki nad küsivad sinult midagi ja sa ei teagi vastust?
Jaa, muidugi kartsin! Ma ei teadnud ju midagi. Aga nad olid väga lahked minu vastu, sest nad teadsid ju, et ma olen koguduses uus, et ma õpin alles. Nad küsisid, kas mul on mõni mõte, mida tahaksin jagada, ja mina siis vastasin, kas jaa või ei.
Kui sul oli mõte, kas sa julgesid sellest teistele rääkida?
Oli aegu, kui tundsin, et peaksin ehk ainult jälgima, vaatama. Alguses ma kuulasin, vaatasin, jälgisin, hiljem minu kindlus kasvas, julgesin rääkida. Õppimine tekitas minus põnevust: kuidas teisi teenida, kuidas Piiblit uurida. Enda mõtete jagamine tekitas minus põnevust. Ma olen hingamispäevakooli ka juhtinud, aga alguses olin ma väga hirmul selle ees. Ma tundsin, et Jumal juhtis neid tunde. Ma ei tahtnud sellele inimesele, kes palus mul tundi juhtida, ka ära öelda. Sellest ajast, kui ma sattusin esimest korda hingamispäevakooli, ajani, kui ma ise õppetükki juhtisin, kulus kaks aastat. Üks hingamispäevakoolitund on mulle eriliselt meelde jäänud, me õppisime siis Püha Vaimu kohta. Oo, see oli üks parimaid piiblitunde, ma õppisin seal Jumala ja Püha Vaimu kohta nii palju.
Kyle, kas mäletad enda esimest piiblitunni juhtimist?
Teismelisena olin hingamispäevakooli sekretär. Mäletan, et meie kirikus oli ees laud, ma istusin seal ees. Tädi Lizzie tegi oma osa, mina tegin oma osa. Mäletan 13. hingamispäeva ja misjoniannetusi, misjonijuttude lugemist. Esimese õppetükitunni juhtimise ajal olin väga närvis, olin siis teoloogiatudeng. See oli hirmus.
Mis on teie jaoks isiklikult hingamispäevakooli peamised eesmärgid. Miks te selles osalete?
Kyle: Kasvamine oma suhtes Jeesusega – see on kindlasti väga oluline. Õppida, kuidas olla kristlane, Jumala iseloomu kohta, kristliku maailmavaate õppimine. Teiseks teada, et inimesed mõtlevad erinevalt, neil on erinevad vaatenurgad ja arusaamad. Kui see mahub meie arusaama adventistidena, siis see on okei. Kui sa näed midagi teistmoodi kui mina, siis see on tervislik ja hea – kui meil on erinevad vaated. Kui see mahub laiemasse adventistlikusse ja kristlikku maailmapilti. Erinevused on head. Olen õppinud hingamispäevakoolis erinevaid vaateid nägema. Ütlen: aa, see on hea arvamus, ma ise ei osanudki nii mõelda. See on huvitav ja tervislik. Kolmas oluline asi on uute inimestega kohtumine – kohtumine ja koos õppimine, olla kaasatud.
Charmaine: Kuna ma tulin uuena, aitas piiblitund aru saada, kuidas kogudus töötab – kui palju ma sain selle kaudu teada! See on mulle oluline. Piiblitund aitab inimestel kasvada ja õppida. Teiseks samuti erinevate vaadete nägemine, kõik mõtlevad erinevalt. Me saame õppida teistelt, kelleltki, kellel on küpsem teekond Jumalaga, kes on kauem Temaga käinud. Nad võivad öelda midagi, mida sina ise selles materjalis ei näinudki. Teistelt õppimine seega. Mind huvitab, kuidas teised mõtlevad. Kolmas on see, et me saame kokku, istume gruppides, räägime, jagame oma mõtteid. Igaüks teeb justkui sama, kuid iga grupp on siiski eriline. See on väga eriline, kuidas me kokku saame. See on Jumala eesmärk – et me saaksime kokku ja õpiksime koos.
Kyle: Ma kujutan vaimusilmas ette meie kunagist kogudust, kuidas grupid on jagunenud, meil oli neli gruppi. Kujutan ette, kuidas nad räägivad, jagavad oma mõtteid. Grupid jagunesid pigem vanuse järgi. Meie olime noorte täiskasvanute grupis, vanemad olid omaette ja teismelised eraldi.
Kui te saate kätte uue õppetükivihiku, siis mida te ootate. Missugust materjali naudite?
Kyle: Mina kasutan hingamispäevakooli äppi ja mulle meeldib see väga. Esmaspäeval kui olime lennujaamas, õppisin seal selle päeva osa. See oli väga mugav. Mulle meeldib see äpp väga. Telefon tuletab mulle meelde, et õpi oma osa. Kui meie lapsed pühade ajal Austraaliast külas käisid, reklaamisin seda neile ka. Seal on ka Ellen White’i tsitaadid ja misjonilood.
Praegune õppetükk kannatustest on väga hea. On uusi mõtteid jüngritest, mida ma ei olnud enne mõelnud. Kui mul on lugedes ahhaa-hetk, et sellele ei ole ma varem mõelnud, see on uus mõte, siis on õppetükk väga hea, ma saan õnnistatud.
Charmaine: Mul ei olegi ootusi. Ma vaatan teemat. Mõnikord on see okei, sa loed seda, aga teinekord on see tõeliselt hea, naudid iga nädala materjali. Mõnikord juba tead materjali sisu. Aga kui seal on midagi, mis ei ole väga tuttav ja sa õpid ja mõtled, et peaks juurde lugema, siis see julgustab Piiblit rohkem lugema, edasi uurima.
Kas eelistate ühte piibliraamatut või ühte teemat?
Kyle: Mul ei ole vahet. Kaldun rohkem ühe raamatu poole: sinna sisse minek, ajalugu, taust, tegelased. Ma ei ole sellele enne nii mõelnudki.
Charmaine: Mulle meeldivad mõlemad variandid.
Kyle: Võti on õpetajas! Kui õpetaja üksi räägib, siis see mulle ei meeldi, ma ei ole kaasatud. Mina olen piiblitundides teisi püüdnud palju kaasata. Ma ütlen näiteks nii: Charmaine, kui sa ei ole vastu, siis ma küsiksin selle koha peal, mida Averonika arvab. Võibolla on mul kergem seda teha, kuna ma olen pastor. Peamine on siiski kõiki kaasata, kõigi arvamusi kuulata, see on oluline.
Charmaine: Kui sa oled juht ja lihtsalt loed, mida mina lugesin – me oleme kõik seda materjali lugenud. Ma tahan rohkem teada, uurida. Õpetaja peaks olema rohkem uurinud ja siis tulema jagama. Ma tahan uut informatsiooni, tausta. Ma tahan ka õpetaja enda mõtteid, mida tema seal näeb, mida Jumal selle materjali kaudu ütleb. Ka kõigi teiste mõtteid.
Kuidas seda arutelu tekitada?
Kyle: Õpetaja peaks olema lahke ja julgustav. Mõnikord ütlen näiteks, et Charmaine, tuleme sinu juurde paari minuti pärast, aga kuulame praegu Averonika mõtteid. Ma nagu hoiatan teda. Ma kasutan seda võtet, mida õpetajad klassis teevad. Nad saavad mõelda sellele enne, kui räägivad. Küsimuste laad sõltub inimestest, kes klassis on. Kui on värsked kristlased, siis ei küsi provokatiivseid küsimusi, aga kui on kaua aega koguduses olnud ja oma usus küpsed inimesed, siis võivad ka provokatiivsed küsimused head olla. Inimesed ärkavad siis üles.
Ehk mäletate mõnd eredat kogemust hingamispäevakoolist?
Kyle: Tuleb meelde üks hingamispäevakool koos Charmaine’iga minu kodukoguduses. Nägin seal oma ema, kes juhtis tundi. Minu ema kogeleb üsna palju. Ta ei olnud hingamispäevakooli õpetaja, ta ei olnud kindel teiste ees rääkides. Kui ükskord kodukogudusse läksime, olin imestunud, et minu ema juhib piiblitundi. Jumala vägi minu ema elu kasvatamisel oli võimas, et ta sinna hetke jõudis. See on ilus hetk.
Charmaine: Uuena koguduses oli see teistmoodi ja huvitav kogemus. Piiblitunnis ei pidanud üks inimene jutlust. Ma mõtlesin, et see on väga hea ja eriline, kuidas kõik osaduses kokku said, koos kasvasid ja õppisid usus.
Saame piiblitunnis kõik oma arvamusi avaldada. Kuidas reageerida, kui keegi ütleb midagi otseses mõttes valet? Kas me võime hingamispäevakoolis eksida?
Charmaine: Mina ei julgeks inimestele öelda, et sa eksid. Jätaksin selle õppetüki juhatajale. Ma ise veel õpin.
Kyle: Seda peaks väga delikaatselt ja taktitundeliselt lahendama. Kui seda küsimust ei saa sealsamas lahendada, ütleksin, et räägime sellest veel pärast edasi. Oleneb olukorrast. Tuleb öelda armastavalt, kui inimene ei ole ise konfliktne, et äkki peame sellele veel mõtlema. Kas oled mõelnud selle salmile Piiblis? Oled mõelnud selle teisele kohale? Seda tuleb teha õrnalt. Ei ole vaja selle inimesega argumenteerida.
Kas teil on olnud aega, kui te ei ole tahtnud piiblitundi minna?
Kyle: Pärast koroonat oli raske, kõik olid mitu kuud kodus olnud. See muutis piiblitunni dünaamikat. Aga enne seda on olnud, kui keskkond ei ole stimuleeriv. Kui ei ole head osadust, olen tundnud, et ma ei taha minna. Aga üllataval kombel on nii, et kui ma siiski lähen, saan rikkalikult õnnistatud. Ma olen järgmisel korral jälle tagasi.
Charmaine: Hingamispäevakool on hommikul ja mul on tervise poolest siis raske aeg. Hommikul on mul raske olla, mu valutase on siis väga kõrgel. Pean ootama, kuni mu keha jõuab ajule järele. Mõnikord tunnen, et kui istun piiblitunnis ja vaevlen valus, siis ma ei õpi midagi, ei ole kaasas. Siis olen pigem kodus ja loen endamisi. Need on isiklikud lahingud.
Lugesin kusagilt, et põhjus, miks hingamispäevakool on nii vara, on selles, et inimesed pidid hommikul lehma lüpsma, jõudma kirikusse ja uue lüpsi ajaks uuesti koju jõudma. Nii et me elame sajanditaguses ajas ja võiksime tegelikult kergesti aega nihutada.
Kyle: See on hea mõte, olen sellega nõus.
Kuidas saame oma koguduseliikmeid, kes jäävad aastate kaupa koju ja ei soovi osaleda, tagasi tõmmata?
Charmaine: Olen sellele mõelnud, et koguduses on minusuguseid inimesi. Neil on oma põhjused. Nüüd on paljud piiblitunnid veebis. Ja interneti vahendusel on sageli rohkem osalejaid kui kirikus. See on hea platvorm, mille kaudu inimesed saavad piiblitunniga liituda. Inimesel on kodus hea olla, seal on tema ravimid ja ta saab ikka osaleda. Me võiksime seda võimalust ka edaspidi kasutada – et saaksid osaleda puudega inimesed või ka vaimse tervise murega inimesed või kes ei soovi inimestega kokku puutuda. Või nihutada piiblitunni aeg pärastlõunasse. Mõnikord ei ole koguduses pärastlõunaks tegevusi, see oleks hea viis hingamispäeva pärastlõunal tegutsemiseks. Väikegrupid toimivad siis, kui inimene ei soovi kirikusse tulla. Kui keegi kutsub kaaslased oma koju.
Kyle: Erinevad kogudused teevad erinevaid asju. Üks kogudus pakkus enne õppetükki väga head hommikusööki. See oli imeline ja suur hommikusöök. Koguduse naised panustasid väga palju. Inimesed tulid. Kui loed evangeeliumi, on seal palju kohti, kui näeme, et Jeesus nautis osadust, söömist. Jumal Jeesuse kaudu nautis inimestega koos söömist.
Charmaine: See hommikusöök tõmbas ligi palju inimesi, ka kogukonnast. See aitas ka neid inimesi, kel oli rahalisi raskusi.
Kyle: Kogudusepistikutel on uus DNA, nad teevad uusi loovaid asju – see on üks asi. Teine on teha jutlus enne ja siis hingamispäevakool on hiljem. On jutlus, siis külmad või kuumad joogid, suupisted ja seejärel hingamispäevakool – see toimis ka väga hästi. Veel võib lihtsalt hommikul teed pakkuda ja siis algab hingamispäevakool. Ma tean kogudusi, kes on seda teinud. Hingamispäevakooli osalejate arvud on kasvanud. See tähendab kogudusele rohkem tööd muidugi.
On hea olnud hingamispäevakooli üle arutelda. See on väga suur osa meie elust. Nii palju aastaid! Me ei oskaks mõelda hingamispäevast ilma piiblitundideta. See on suur osa meie elust, oleme kasvanud oma teel Jumala ja kaasusklikega. Loodan, et need, kes loevad artiklit, saavad inspireeritud, et hingamispäevakooli tulla ja seal panustada. Ja need, kes on kohal, käivad ikka edasi ning panustavad jõuliselt. See on koht, kus me kõik oma teel Jumalaga kasvame.
In English