Arusaamad, mis selles vestluses välja tulevad, peegeldavad meie koguduse perekonda. Need ei esinda uurimuse tulemusi, kuid need hääled ja kogemused kutsuvad meid mõtlema muutustele ning alustama dialoogi.
Kui me selle dialoogiga alustasime, olime valmis seisma silmitsi suhtumistega, mis varieeruvad skaalal ei, jah, võib-olla. Alati on inimesi, kes on rahul status quo’ga ning kes soovivad seda säilitada. Teised on ambivalentsemad – nad armastavad koguduse juures teatud asju ning soovivad neist kinni hoida, kuid tunnistavad, et mõningate muutuste sisseviimine on hädavajalik. Ning on ikonoklaste, kes murraksid lahti kõik ning alustaksid uuesti nullist.
Meie leidsime mõtiskleva protsessi, milles mitte keegi ei eitanud muutuse vajalikkust. Me kuulsime lugusid ja südamest tulevaid veendumusi. Me nägime suurt soovi alustada laiemat vestlust, milles on tähtsal kohal üksteise kuulamine, lahke rääkimine ja hoolikas tagasipeegeldamine.
See vestlus on väga oluline harjutus. Me keskendusime sellele, mida peaks muutma ja teemad on erinevad, kuid siiski tuttavad.
Osalejate nimekiri:
Ü – üliõpilane
KA – kommunikatsiooniasjatundja
AP – abielupaar
Õ – õpetaja
E – ettevõtja
HT – humanitaartöötaja
JK – juhtimiskonsultant
P – pastor
LA – lastearst
PL – pastori laps
KT – koguduse töötaja
Suhtumine muutustesse
Paljud teadvustavad endale ja tunnevad muutustega kaasnevad pinget.
HT: Muutus on meie koguduses ebamugav sõna. Kui inimesed seda kuulevad, kui mina seda kuulen, siis ma olen valmis võitlema.
P: Neljanda põlve seitsmenda päeva adventistina tunnistan, et muutus võib teinekord hirmuäratav olla. Mõni usub, et kui me ütleme, et meie koguduses on midagi, mis vajab muutmist, siis see on lugupidamatu meie ajaloo ja praeguse reaalsuse osas. Kui me tunnistame, et vajame muutust, siis see võib näida märgina, et „paradiisis“ ei olegi kõik täiuslik.
E: Muutus nõuab arusaamist, et midagi on kas valesti, puudu või on midagi vaja juurde.
P: Iga usuline organisatsioon, mille eesmärk on kasvada ja areneda, usub siiski, et OK ei ole piisavalt hea.
KT: Muutus tähendab erinevatele inimestele erinevat asja, kuid see on sellegipoolest vajalik. Muutusega kaasnevad õppetunnid ja nendega omakorda ususammud või ülesanne lasta lahti sellest, mille külge oled juba kaua aega klammerdunud. Me soovime meeles pidada, et „Jumala ideaal oma lastele on kõrgem kui ükski inimlik mõte“1. Kas me oleme selle ideaalini jõudnud? Kui me mõtleme Jumala ideaalile ja enda reaalsusele, siis tunnistame, et jutuajamine muutuste kohta peaks olema väga tervitatav, mitte midagi, mida karta.
Ü: Peaksime adventistidena võtma omaks enda osa [üleilmses] koguduses ning endalt maha raputama selle ebasiira tiitli „apoliitiline“, me peaksime olema poliitilised.
KA: Praegu on nii, et pool meie liikmeskonnast ei saa täita olulisi rolle meie koguduse töös. Miks see nii on?
HT: Mõnikord on mul keeruline mõista neid teemasid, millega minu kogudus tegeleb. Ma lähen koju ja tee peal näen inimeste julmust üksteise suhtes. Ma näen tänavarahutusi, vihkamist, silmakirjalikkust, rassismi, mis kõik on saavutanud sellise taseme, mida ma ei oleks osanud ettegi kujutada! Minu sõbrad küsivad koguduse seisukohta nende ühiskondlike teemade suhtes ja mul ei ole neile vastust. Meie vaikimine jätab mulje, et ühiskondlik ebaõiglus on vastuvõetav.
KA: Rassiküsimus ei ole meie nõrgim külg, aga me oleme siiski üsna halvas kohas selles küsimuses. Miks?
Ü: Kusagil meie tänapäeva ja meie juurte vahel, kui me olime orjandusvastased ja antiimperialistid, me otsustasime, et parem on hoida iseennast ning vältida vastuolusid, justkui ei mõjutaks meie otsused sotsiopoliitilist maailma.
KT: Üks selle vestluse suuri plusse on võimalus selgitada. Tõelises vestluses osapooled mitte ainult ei räägi, vaid ka kuulavad hoolikalt. Mis puudutab ühiskondlikku õiglust, siis see, mida kogudus peab muutma, ei pruugi tingimata olla koguduse seisukoht, vaid selle seisukoha kommunikeerimine ja näitamine. Kuigi see võib olla üllatus, on kogudusel oma sõna ühiskondliku ebaõigluse kohta. 2020. aasta septembris võttis koguduse nõukogu vastu sellekohase mõjuva seisukoha, mille pealkiri on „Üks inimkond – seisukoht inimsuhete kohta, mis puudutab rassismi, kastisüsteemi, hõimusüsteemi ja rahvusülimuslikkust“2. Seda arvesse võttes peaks kogudus õppima ja ellu viima selle muutuse, et see sõnum tuleb välja saata.
Me küsime koos sinuga: missugused sõnumid on meil õnnestunud välja saata? Missuguste sõnumite kuulmist me nõuame? Me mõistame, et meie identiteedi osa on ühtmoodi nii see, mille poolest me ei ole tuntud, kui ka see, mille poolest me oleme tuntud. Ja vaevalt me edendame sinu arusaamist oma kogudusest või taeva esindatust siin maa peal pelgalt öeldes, et meie dokumentides on olemas selline fail.
Kogudus – kaasamine, erinevused
Kaasamine on paljude tubadega maja. See tegeleb nende inimeste mahutamisega, kes on erinevad. Kaasamine on selgelt seotud aruteluga erinevuste teemal. Alljärgnevalt mõned kommentaarid, tähelepanekud ja soovitused.
Õ: Alustame sellest vajalikust teemast, et kuidas me valime inimesi, kes koguduse tööd juhivad.
P: Esiteks, me püüdleme selle poole, et tervitada naisi pastoritöös. Teiseks: usun, et peame saama kindlustunde, et me peame otsima viise, kuidas olla marginaliseeritud inimgruppide ausa kohtlemise eestkõnelemise juhid, mitte osalejad. Peame paluma haiget saanud inimestelt vabandust, ilma et võtaksime ise ette langetada otsuseid, mis lämmatavad nende hääle ja põhjustavad veelgi rohkem valu. Ka probleemi eiramine põhjustab valu. Samuti see, kui räägime ühtsusest, kuid ei ole valmis keerulisteks vestlusteks, tõeliseks enesekaemusega ja teiste kaitsmiseks – see on teesklus.
E: Avada meie koguduse uksed neile vähimatele, riietada neid, toita neid, tuletada neile meelde, et nad on perekonna liikmed.
AP: Koguduse juhtkonnas peaks olema mitmekülgsem esindatus meie kogudusest, igal koguduse struktuuri tasandil. Tuleviku juhte peaks juhendama ja juhatama plaanipärasemalt.
KT: Me kõik igatseme kuhugi kuuluda, tunda, et see koht laua ääres on meile alati olemas. Me peame teadma, et koht laua ääres on igaühele. Me kuulume siia – meie kõik.
KT: Tuletage meelde seda lastelaulu: Red and yellow, black and white, all are precious in His sight (punased ja kollased, mustad ja valged – me kõik oleme Jumala silmis hinnalised, tlk). Me vajame neid sõnu, et teisi tervitada. Jeesus ütles, et meie seas on alati vaeseid. Ehk peaks selles lauses olema ka erinevad ja keerulised inimesed, kuna Ta armastab ka neid ja nad on Tema esindajatena Tema kogudus.
Kogudus – igavene armastus
Armastus on oluline liim, mis hoiab koos üleilmse koguduse erinevusi. Me kuulsime erinevaid mõtteid meie isikliku ja kollektiivse vajaduse kohta – kümmelda jumalikus armastuses.
LA: Ma olen väga kurb, kui kuulen aruandeid koguduse liikmeskonna vähenemisest ja jumalateenistusel osalejate arvu vähenemisest Lääne riikides. Ma näen enda ümber sõpru, kes kogudusest eemale triivivad. Kurdetakse silmakirjalikkuse, ebaolulisuse, konfliktide ja kogukonnatunde puudumise üle – neid nimetatakse lahkumise põhjustena. Vastusena sellele on kogudusi, kes on oma jumalateenistused muutnud selliseks, et need täidavad kogukonna vajadusi ülistuse stiili, kogukonnaürituste ja sotsiaalmeedia kaudu.
AP: Jeesuse teist tulemist oodates peaksime Kristuse hoiatusse suhtuma väga tõsiselt: „Ja kui ülekohus võtab võimust, jahtub paljude armastus. Aga kes peab vastu lõpuni, see pääseb.” (Mt 24:12, 13)
KT: Kuidas mõjutab see reaalsus kogudust, mida me armastame? Missuguseid muutusi peame ellu viima enda koguduses ja enda elus, et uuesti sütitada seda esimest armastust, mida tundsime Jeesusega kohtudes?
KT: Jumal on armastus. Kristlastena me hindame, kordame, kogeme ning jagame neid sõnu üksteisega. Kuidas me neid oma igapäevases elus ja suhtlemises teistega väljendame?
PL: Me oleme oma vendade hoidjad. Me oleme tõesti oma vendade hoidjad.
Koguduse redefineerimine
Vestluse üks enim arutatud teemasid oli see, kuidas „kogudust“ määratletakse ja kuidas seda nii struktuuri kui ka sisu poolest tajutakse.
JK: Pandeemia on pannud meid otsima uusi viise, kuidas jumalateenistust korraldada. Mis muutub, kui me ei ole füüsiliselt ühes ruumis koos? Esiteks puudub osadus! Ma tunnen puudust oma sõprade kallistamisest ja tervitamisest. Ma tunnen puudust ka laulmisest. Pandeemia takistab meil ikka veel naasta selle juurde, millega oleme traditsioonilisel jumalateenistuste ja osaduse hingamispäeval harjunud. Kes teab, kui kaua me peame veel mõtlema sellele, kuidas leida loomingulisi viise jumalateenistuseks ja oma usu jagamiseks.
KT: Mis moodustab usklike kogukonna? Kogukond jüngreid, kes soovivad koos töötada – ka läbi konfliktide ja vigaste kommunikatsiooniprotsesside eesmärgiga muutuda pimedatel aegadel tõe ja inspiratsiooni valguseks?
LA: „Mina“ kontseptsioon ei ole uus teema, kuid me teame, et see tekitab lahknevusi. Ma usun, et kogudus peab muutuma ning esikohale peab tõusma „sina“. Küsimus, millele peaksime vastust otsima, on: kuidas saan mina koguduses panustada? Kuidas ma saan abiks olla? Kuidas ma saaksin veel midagi teha?
KT: Koguduse arhitektuur peegeldab teoloogiat. Minevikus kõnelesid hiigelsuured katedraalid Jumalast, kes on inimesest kaugel ja väärib imetlust. Väikesed kogudusekojad teisalt peegeldavad Jumala ligipääsetavust. Missuguse sõnumi saadavad adventkoguduse majad neile, kes neid maju väljastpoolt vaatavad?
JK: Võttes arvesse seda, et meil on jumalateenistuse läbiviimiseks uusi ja erinevaid viise, võiks mõelda, kuidas kohaneb kogudus kõigi nende uute viisidega. Ehk peaksime nihutama oma fookust – mõtlema vähem neile väga kõrge kuluga ja harva kasutatavatele hoonetele? Võibolla peaks meie fookus olema sellel, kuidas kasutada oma kogukonna olemasolevaid ja mitmeotstarbelisi ehitisi? Neist saaks kujundada hariduskeskused. Ja kui me siis pöördume tagasi oma traditsioonilise ja igapäevase ning tsentraliseeritud jumalateenistuste juurde, tulevad meie sõbrad sinna hea meelega kaasa, et hingamispäeval meiega kvaliteetaega veeta.
Kokkuvõtteks
KA: Me teame, et kogudus vajab muutuseid. Andke meile teada, et ka teie olete seda meelt.
KT: Muutused on keerulised. Muutuste vajalikkuse teadvustamine on raske. Et muutus saaks toimuda, peame me sellest rääkima, üksteist kuulama, üksteisega koostööd tegema. Üks jääv asi, mis ei muutu, on Jumala juhatus, mida Ta oma Sõnas jagab. Dialoog eeldab alandlikku südant ja soovi otsida parenemist meie teenimistöös ja misjonis.
Õ: Peaksime tegelema oma noortega, tuletama neile meelde, et Jumal tuleb tagasi, et nad ootaksid seda päeva. Et nad töötaksid selle eesmärgi nimel, peaks nende haridus juhtima neid selle poole, et nad viiksid valgust meie armastava taevase Isa ja Jeesuse suure ohvri kohta teistele.
Me lõpetame oma vestluse kaplani palvega:
Meie täiuslik, armastav ja muutumatu Jumal, juhata oma kogudust! Toogu Sinu Vaim meie südamesse ühtsust ja hoidku meid Sinu tões, mida Sa oled avaldanud. Andku Sinu Vaim meile sügavama arusaamise Sinu tahtest. Anna meile alandlik süda, et me laseksime lahti kasvamist takistavast seisakust; anna meile jõudu loobuda oma inimlikest kommetest, mille keegi teine võib segi ajada Sinu juhtimisega. Aita meil olla elujõgi, mis voolab Sinu troonilt ja toob elu kõigele, millega kokku puutub. Muuda meid kindlaks ja kõikumatuks, et me võiksime olla koduks kõigile Sinu lastele! Muuda meid koguduseks, mille juured on Sinu tundmises, kuid mis muutub aust ausse kuni Sinu tulemise päevani!
In English