Olete viimased 12 kuud jälginud minu mõtisklusi ja kogemusi piiblitööliseks olemise kohta. Võib-olla olete mõnikord nõustunud või isegi mitte nõustunud minu tõlgendusega oma rollist, kuid nagu iga elukogemusega, pole ükski lugu täpselt sama. Loodan, et nüüd, kui olete lugenud sisemist päevikut minu isiklikust ja ametialasest teekonnast piiblitöölisena ja Jumala teenijaks saamisel, näete, et piiblitööliseks olemine on palju enamat kui lihtsalt amet ja kontoritunnid. See on kutse, mis on täis seiklusi ja elukestvaid õppetunde selle kohta, keda Jumal teab mind olevat.
Meie Issanda teenimine ei tähenda karjääri loomist ega ühiskonna edukriteeriumide täitmist. See on hoopis Alice’i moodi ronimine üleloomulikku maailma, kus kõik on võimalik neile, kes usuvad ja peamine võitlus on selle usu külge klammerdumine oma olemuse iga kiuga. See ei ole töö, mida saab teha juhuslikult või loendada tundidega, ega midagi, mida saab lihtsalt läbi suruda, sest see toob leiva lauale. Sel alal saab edu saavutada vaid siis, kui laseme lahti oma isekusest ja pühendume Jumala ja Tema mõtete uurimisele ning jagame siis seda uurimistööd nendega, kes Teda otsivad, kui ka rakendades seda oma elus. Selle tööga kaasneb suur vastutus. Lõppude lõpuks, kas Jumala otsimine pole kõige olulisem inimkonnale antud ülesanne? Sageli me unustame selle oma maises rütmis ja mures, kuid tõeline elu tuleb jätkuvalt ainult Jumalalt.
See mõte innustab mind piiblitöölisena töötama, kuigi ma kardan seista rahvahulga ees ja muretsen iga sõna pärast, mis mu huultelt lahkub või kellegi kõrvu jõuab. Kuidas ma saaksin vaikida ja mitte pühendada oma aega Jumalale, kui Tema kuningriik on nii lähedal ja Tema õpetused on nii erinevad kõigest, mis eksisteerib väljaspool? Võib-olla kaasneks vähem stressi tööga, mis ei tähenda seismist vaimse sõja kaevikutes, ja parem oleks teha tööd, mida teised mõistavad ja aktsepteerivad, kuid ma tean oma südames ja ka kogemustest, et isegi kui mul oleks teistsugune töö, teeksin ikkagi täpselt seda, mida praegugi igal hetkel, mis mul on. Nii ma ju siia ometigi sattusin. Ma lihtsalt leidsin viise ja hetki, mil Jumalat teenida, kuni ühel päeval avastasin end olukorrast, kus kõik, mida oma ajaga tegin, oli seotud Jumalaga.
Seega, ärge laske end hirmutada siltidest ja ametinimetustest, vaid teenige Jumalat kogu oma südame ja olemusega ning Ta juhatab teid saama selleks, kelleks võite saada, ja viib teid sinna, kuhu te kõige paremini kuulute. Looda Jumalale ja ära karda, sest Ta on öelnud: „Mina olen sinuga; ära vaata ümber, sest mina olen su Jumal: ma teen su tugevaks, ma aitan sind, ma toetan sind oma õiguse parema käega!“
Krõõt Lõbus on Kompassi koguduse piiblitööline
In English