Viha on üks komplekssemaid ja segadusse ajavamaid tundeid, mida kogeme. Inimesed ütlevad sageli, et vihastamine ei ole hea, siiski võib see plahvatusohtlik tunne ka pinna alla hõõguma jääda.
Igaüks kogeb oma elus viha. Kuidas selle võimsa tundega toime tulla?
Loomulik tunne
Kristlased otsivad vastuseid Piiblist. Evangeeliumis on kirjas, et ka Jeesus vihastas mõnel korral. Kõige esmalt tuleb meelde lugu, kuidas Ta ajas templist välja rahavahetajad ja kaubitsejad (vt Mt 21:12, 13; Mk 11:15–17).
Ef 4:26 kirjutab Paulus: „Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle!“ Selles tekstis käsitletakse viha kui loomulikku inimlikku tunnet, kuid samas manitsetakse meid, et me vihastades pattu ei teeks. Teisisõnu, me peaksime oma viha kontrollima, mitte vastupidi. Jeesus oli sel päeval templis vihane, kuid Tema viha oli kontrolli all.
Me vihastume tavaliselt siis, kui me tunneme, et meid on ära kasutatud, meid ignoreeritakse, vihastatakse, kuritarvitatakse või hüljatakse. Ka need, kes on oma elus kogenud kaotusvalu, nagu lähedase või sõbra surm või majanduslik kaotus, võivad reageerida vihaga.
Viha võib määratleda kui intensiivset emotsionaalset reaktsiooni mingile olukorrale. Ükski olukord või inimene ei saa meid vihaseks „teha“; meie viha on otseselt seotud meie arusaamisega olukordadest, inimestest või juhtumitest. Meie emotsionaalset reaktsiooni ei tekita mitte negatiivne juhtum iseeneses, vaid meie arusaam sellest ja meie mõtted selle negatiivsuse kohta.
Viha ei ole negatiivne. Ohtlik on kontrollimatu viha. Me tajume viha negatiivsena ja kardame seda tunnet ning seetõttu kardame ka oma tõelisi tundeid väljendada. Sellega kaasneb oht, et me laseme vihal enda sees edasi keeda ja keemistemperatuuri saavutanud viha võib ühel hetkel plahvatada viisil, mida ei osatud oodata. Vihal on nii positiivsed kui negatiivsed aspektid.
Positiivsed aspektid
1. Viha tundmine annab märku, et teatud olukorras on midagi murettekitavat ja et selle olukorraga peab tegelema.
2. Viha võib meid motiveerida tegutsema. Nähes, kuidas rahavahetajad rüvetasid templit, hakkas Jeesus tegutsema. Meie ühiskonnas on palju ebaõiglust ja inimesed peaksid tundma selle suhtes nii palju viha, et see motiveeriks neid midagi muutma.
3. Viha väljendamine vabastab meie tugevad tunded, mis, kui me neid enda sees hoiame, annavad hoopis negatiivse efekti.
Negatiivsed aspektid
1. Kontrollimatu viha võib tekitada teistele inimestele ja vihastajale füüsilist või emotsionaalset valu.
2. Kontrollimatu viha võtab võimust meie terve mõistuse ja mõtlemisvõime üle.
3. Viha võib tekitada käitumist, mida inimesed sageli hiljem kahetsevad või mis on koguni seadusevastane.
4. Ebakohane viha võib meid lahutada sõpradest ja perekonnast.
5. Krooniline ja jätkuv viha mõjub halvasti meie tervisele.
Viha kontrollimine
Eneseteadvus – viha ei tohi õigustada, süüdistades teisi või öeldes: „Ma lihtsalt olengi selline.“ Kontrollimatu viha on ebaviisakas, vastuvõetamatu ja seda ei tohi õigustada.
Kui viha kontrollitakse õigesti, ei tähenda see, et see negatiivne tunne jääb pinna alla hõõguma. Et oma viha paremini taltsutada, peab inimene olema eneseteadlikum. Kõigepealt tunne oma viha ära ja siis otsusta, et sa kontrollid seda. Kui tead, missugused olukorrad, tunded ja mõtted sinus viha vallandavad, on sul kergem oma viha kontrollida. Teisisõnu, eneseteadvus aitab sul vältida olukordi, mis põhjustavad sinu vihastumist. Mõtete ja tunnete suunamine peaks aitama inimest vältida plahvatusohtlikku olukorda, kui viha saab tema üle võimust.
Füüsiline aktiivsus – lõdvestumine ja füüsiline aktiivsus on suurepärased stressimaandajad, mis aitavad ka viha vähendada. Lihtne lõdvestumistehnika on sügav hingamine, mis aitab stressi vähendada ja seega ka viha kontrolli all hoida. Paljud meist ei tee harjutusi, kuid nendega kaasneb palju head, mis aitab meie kehal ja meeltel lõdvestuda. Rahulik meel ja keha suudab paremini viha ja stressiga toime tulla. Kui leiaksid iga päev aega harjutuste tegemiseks, parandaks see tunduvalt sinu elukvaliteeti.
Rääkimine – üks viise, kuidas viha kontrolli alla saada, on sellest heale sõbrale või nõustajale rääkida. See inimene ei ole vaid kuulamismasin, vaid ka keegi, kellele sa saad toetuda. Kui sa räägid oma sõbrale igast korrast, mil kaotad kontrolli, aitab see sul oma tundeid läbi mõelda. Nõustaja, kes on kogenud viha juhtimisega, saab aidata sul arendada tehnikaid, kuidas oma viha õigesti hallata.
Lepitus – me kõik oleme kellegi peale vihastanud, kaasa arvatud oma sõprade, pereliikmete ja isegi koguduseliikmete peale. Sobimatu käitumine ei lahjenda sinu viha. Agressiivne käitumine, nagu füüsiline või sõnaline kuritarvitamine või passiivne-agressiivne käitumine, nagu tagarääkimine või vaikimine teeb olukorra ainult hullemaks. Kohasem oleks palvemeeles selle inimesega rääkida ja rahulikus õhkkonnas oma vihased tunded läbi arutada. Vali selleks kindlasti õige aeg ja koht ja püüa teist mitte süüdistada ja tema käitumise põhjal tõtlikke järeldusi teha. Ehk ei olnud tema eesmärk sind solvata. Ole valmis teisele andestama. Võimetus andestada tekitab olukorra, kus me ei ole võimelised oma vihast lahti laskma.
Anna oma mure Jumalale – viimane ja kõige olulisem punkt: me peaksime oma viha pärast palvetama ja selle murega Jumala ette tulema. Paljud kristlased elavad depressiooni ja süütundega, mille sageli on põhjustanud just viha. Ärge laske vihal röövida täielikku ja rõõmutoovat suhet Jeesuse Kristusega. Me peaksime Jumalalt paluma rahu ja abi, et saada tagasi see rõõm, mis meis kunagi oli. Jumal soovib väga võtta meie koormad ja asendada need rahuga. Me peame vaid paluma. Piiblis on kirjas: „Heida Issanda peale oma koorem, ja tema hoolitseb sinu eest; ta ei lase iialgi kõikuda õiget!“ (Ps 55:23) Filiplastele 4:6, 7 tuletatakse meile meelde: Ärge muretsege ühtigi, vaid teie vajadused saagu kõiges Jumalale teatavaks tänuütlemisega palumises ja anumises. Ja Jumala rahu, mis on ülem kui kogu mõistmine, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses.“ Kui me avame oma südame Jumalale ja alandume täielikult Kristuse ette, kogeme uuenemist.
Pidage meeles: meil on kontroll. Ükski olukord ega inimene ei saa meid vihaseks „teha“. Just nii, me teeme valiku, kuidas viha vallandanud olukorrale reageerida. Tehke see piiblisalm enda kogemuseks: „Ma suudan kõik tema läbi, kes teeb mind vägevaks.“ Usaldage Jumalat, et Tema abi annab meile kontrolli meie viha üle.
Karen Green on nõustaja ja vabakutseline kirjanik. Koos abikaasaga rajasid nad Zavkay Pereteenistuse, mille eesmärk on pered tugevamaks muuta.
Ajakirjast Adventist Review tõlkinud Averonika Beekmann
In English