Araabia keeles on 12,5 miljonit sõna. See keel on maailma värvikamaid. Näiteks tähistab mõõka 1000 sõna, piima 50 sõna. Kuid kaameli jaoks on araablastel kasutusel 5744 sõna. Lausa uskumatu!
Üks ajakiri nimetas kaamelit „küürakaks täiuslikkuseks“. Ta on tõepoolest omapärane loom.
Näiteks tänapäeva Afganistanis langevad pooled kaubanduslikud veosed „kõrbelaevadele“. Hiiglaslikud, 400-500 „laevast“ koosnevad karavanid veavad isegi 250 kilogrammi raskuseid palke, rääkimata teraviljast, puuvillast, jahust, soolast ning muust. Veotraktorite ning lennukitega võrreldes on kaamelid tunduvalt odavam transport. Afgaanid ütlevad, et kaamelid veavad raskeid kandameid, aga söövad ainult ogalikke ning joovad mõrusoolast vett, mida vähesed loomad julgevad maitsta.
Paljud rändrahvad suudavad kõrbetes elada üksnes tänu kaamelitele – need loomad veavad nende vara ning annavad piima, liha ja nahka.
Kaamelid suudavad olla ebatavaliselt kaua joomata. Kui nad ei tee tööd, tulevad nad veeta toime kuid – tarviliku niiskuse hangivad nad taimedest, mida söövad. Kaamelid on võimelised täiesti ilma veeta ja põrgupalavuses liikuma 30-50 km päevas.
Kaamelid kuuluvad mõhnjalaliste omaette seltsi. See hõlmab Aasias ja Aafrikas elavat kaksküürkaamelit ehk baktriaani ja üksküürkaamelit ehk dromedari ning väiksemaid Lõuna-Ameerika liike, nagu guanaako ja vikunja, ning kodustatud alpakat ja laamat. Ameerika mõhnjalalised elavad kõrgmägedes.
Inimesed on enamiku baktriaane kodustanud ja vähesed isendid elavad veel ulukitena Gobi kõrbes. Kesk-Aasia kaksküürkaamel võib ellu jääda väga kõrge ja väga madala õhutemperatuuri juures piirkondades, kus öösel võib õhutemperatuur langeda 20 kraadi võrra.
Talveks kasvab tal pulstunud karvastik, mis hoiab sooja, kuid suvel langeb enamik sellest karvast ära.
Keegi nimetas kaameleid isegi „kõrbespetsialistideks“. Mul tekkis idee teha kujuteldav intervjuu dromedariga lootuses, et ta pajatab endast üksikasjalikumalt. Olengi mõttes Sahara kõrbes, leemendan higist ning lausa nõrken kohutavast kuumusest. Silman veidra kõnnakuga minu poole sörkivat üksküürkaamelit ning pöördun tema poole meie maa kombekohase tervitusega.
V: Tere, lugupeetud kõrbeasukas! Kas tohib sulle mõned küsimused esitada?
K: (Väliselt häirimatu ja isegi kõrgina tunduv loom puurib mind kaua-kaua oma kaameli-silmadega ja lõpuks lausub:) Tere! Olen küll sageli näinud sinusuguseid uudishimulikke turiste, kuid mitte kunagi pole ükski neist mind tervitanud ega küsimusi esitanud. Ja mida sa tahad teada?
V: Olen Euroopast, Eestit, kus teid peetakse eksootilisteks loomadeks ning kus teid saab näha ainult loomaaias. Me teame üht-teist, kuid sellest on vähe, et teie elust loodushuvilistele jutustada.
K: Loodushuvilistele? Noh, kui nii, siis lao oma küsimused lagedale.
V: Oled sihvakas, kõrgete jalgadega loom. Kui palju sa kaalud?
K: Kõvasti üle poole tonni. Turja kõrgus on mul kahe meetri piires, küüruga koos 2,5 m.
V: Mis sul küürus on? Kas vesi?
K: Ei. Küürus pole tilkagi vett. Ma ei varu vett küürusse ja minu maos pole ka mingeid veekotte. Mul on fantastilised neerud. Enne reisile minekut joon umbes 10–12 ämbritäit vett ja see peab olema natuke soolane. Sool päästab veebilansi, kui on väga kuum või väga kuiv.
Sa ju peaksid teadma, et sool väljub organismist higistamisega. Saladus on minu uriini koguses, mis on väiksem kui üks milliliiter ööpäevas – paar-kolm tilka. See on nagu 2–3 tilka „liimi“. 99,99% uriinis sisalduvast veest läheb neerude kaudu verre tagasi. Ma ei satu ureemilisse koomasse seepärast, et minu neerud ja sisesekretsiooninäärmed ei lase uraate ega ka mingeid muid mürgiseid aineid verre. Verre läheb neerudest puhas vesi. Minus oleks nagu ideaalne ja väga ökonoomne veepuhastusseade. See on kallihinnaline kingitus mulle Loojalt. Selle seadeldiseta oleksin püstihädas! Olen Loojale selle eest väga tänulik!
V: Aga milleks on sul küür, kui selles pole vett? Kas ilu pärast?
K: Ilu pärast küll mitte. Selles on rasvavaru, mis ladestub sinna külluslikul toiduperioodil. Järjest kõrgemaks ja võimsamaks muutuv küür annab tunnistust minu tervislikust seisundist. Kui toiduallikad kaovad, elangi varutud tagavaradest – rasvollusest, mis on küürus. Biokeemilisel teel muutub see rasv seal veeks. Ja mis paneb eriti imestama: rasvast saadud vee hulk ületab tunduvalt rasva kogumahu küürus.
V: Ja miks küür just seljal asub? Selle otsas on ju nii ebamugav istuda! Küüru varu võiks olla jaotatud mööda orgaismi laiali, nagu muudel loomadel.
K: Miks asub küür üleval? See kaitseb südant, sooli ja teisi õrnu organeid kuumuse ja kõrvetava päikese eest. See on nagu päikesevari pea kohal või laiade äärtega kaabu peas. Looja on kõik peenusteni läbi mõelnud, Ta teadis, et ma olen kõrbeoludes inimestele väga vajalik transpordivahend, ning varustas mind vajalike looduslike vahenditega.
V: Kui kaua sa vee ja toiduta vastu pead?
K: Mõned kaamelikasvatajad väidavad, et tugev isane kaamel võib veeta vastu pidada kuni 40 päeva. Teadlased on veidi tagasihoidlikumad ja pakuvad 18–20 päeva.
Ma räägin sulle veel mõnest asjast. Et vähendada veekadu, on meie väljaheide poolkuiv. Pealegi saan ma reguleerida oma kehatemperatuuri sõltuvalt õhutemperatuurist – kuumas tõuseb kehatemperatuur higistamise vähendamiseks. See säilitab kehas tunduvalt niiskust. Kõrbes on ju suured temperatuuride kõikumised. Ma hakkan higistama alles 41 kraadi juures. Higistan samuti ökonoomselt, sest ma ei higista karvade otstest, vaid otse naha kaudu. Pealegi on minu ninasõõrmed erilise ehitusega – väljahingatav niiske õhk jääb pidama alumisel mokal ning satub sealt tagasi organismi.
Muide, minu mao seintes on vee hoidmiseks palju rakukesi. Isegi minu verelibled varustavad mind mingil määral veega; minu verelibled on ovaalse kujuga, et hõlbustada nende liikumist mööda veresooni ka siis, kui veri on veekaotuse tagajärjel paksenenud.
Pikaajalise veepuuduse tulemusel võin kaotada kuni 40% oma kehakaalust. Aga kui ma vee juurde saan, siis suudan kümne minutiga juua 140 liitrit vett.
V: Sul on harjumatult pikad ripsmed. Miks nii pikad?
K: Ja need on pealgi kahekordsed nagu kulmudki: et hoida tuiskliiva silma sattumast. Sa vaata ka minu nina ehitust. Seda kaitsevad liiva eest erilised pilukujulised ninasõõrmed.
Oi, oi! Ma näen, et sa oled omadega päris läbi ega suuda mind enam kuulatagi. Aga ma pole sulle veel nii paljust rääkinud, mis paneks sind kõvasti ahhetama. Olgu, jäägu midagi ka edaspidiseks. Katsu, et sa kiiresti tagasi Eestisse saad, muidu võib sinust järele jääda vaid „tilk liimi“. Nägemiseni!
V: Võib-olla on sul õigus. Nägemiseni ja suur tänu sulle sisuka jutuajamise eest.
***
„Kui me vaid tahaksime kuulata, siis õpetaks Jumala loodu meile sõnakuulelikkuse ja ustavuse väärtuslikke õppetunde. Alates tähtedest, mis sajandist sajandisse jätkavad maailmaruumis neile kindlaks määratud teed, kuni väiksema aatomini kuuletub kogu loodus Jumala tahtele. Jumal hoolitseb kõige eest ja peab ülal kõike, mis Ta on loonud.
Inimese kogu tarkus ja osavus ei suuda anda elu isegi väikseimale elavale looduses. Nii taimed kui loomad saavad elu vaid sellest elust, mille Jumal on andnud.“ (SC, 85, 86, 67)
Kaamel
1. Päeva lõpul kõrbeliival kaamel
alandlikult laskub põlvili,
selleks et saaks võetud temalt koorem
ja ta puhata saaks jällegi.
2. Põlvitama peaksid nii ka sina,
siis kui päev on jõudud õhtusse,
Meistril laskma ära võtta koorma,
et sa saaksid rahu, puhkuse.
3. Kuidas muidu tahad tervitada
homset päeva uue koormaga,
kui ei ole lasknud ära võtta
tänast koormat enne ööd veel sa?
4. Hommik koidab, kaamel põlvil´ laskub,
juht et paneks koorma tagasi,
üles tõustes teele jälle asub,
kõrbeliival astub edasi.
5. Nii ka sina peaksid põlvitama
hommikul, ja paluma, et Ta,
sinu Juht, ei paneks sulle koormat
raskemat, kui suudad kanda sa.
Viktor Noginovski vahendusel
In English