Lapsed on suur osa minu elust – nad on sellises eas, et vahel tundub mul kolme lapse asemel olevat kuus või rohkem last. Nimelt, ei möödu päevagi, kui ma ei oleks ema. Iga päev on vaja nende pisikeste hoolealuste eest hea seista. Iga päev vajavad nad süüa, järelvalvet, puhtaid riideid, korras kodu, õpetussõnu, juhatust, head sõna, kallistust, sooja paid, lohutust, julgustust, sügavaid vestlusi jpm. Jumal on nad mulle kinkinud, et minu iseloom võiks nende eest hoolitsemise kaudu iga emaks oldud päevaga täiuslikumaks kasvada.
Viimasel ajal on veidi tihedamini tähelepanu pööratud asjaolule, et ma olen kolme lapse ema, kuidas ma küll hakkama saan ja küll ma olen ikka tubli inimene. Ma olen neile vastanud, et seda ma ise soovisin, see on minu valik ja Jumal on seda mulle võimaldanud. Kindlasti ei ole ma supertubli-kõikeoskaja-ülivõimas, kaugeltki mitte, aga Jumal on! Ja see on nii vinge teadmine. Ma võin iga päev paluda Tema abi ning ma saan iga päev oma võitlustes Temale toetuda. Ta annab mulle oma rahu, oma tarkust ja meelekindlust. Ja Ta teab täpselt, mida ja millal ma vajan – Ta on alati kohal.
Minu ema kasvatas üles viis (!) lapsukest. Ja see on minu arvates võimas – loomulikult annab ta au Jumalale, sest peab end samuti vaid nõdraks inimlapseks, kes ilma Jumalata suurt midagi korda saata ei suuda. Kuidas mina siis kolmega hakkama ei peaks saama, eriti veel Jumalale toetudes. Olen oma emale ääretult tänulik ja tänulik Jumalale, et sain kasvada just sellises perekonnas.
Ema Teresa on öelnud: „Kui sa tahad maailma parandada, siis mine koju ja armasta oma perekonda.” Ma palun iga päev Jumalalt juhatust, tarkust ja rahu, et suudaksin olla selles kontekstis maailmaparandaja, et ma suudaksin lapsed juhatada käima Kristuse – meie Looja ja Lunastaja radadel.
Juunis saab meie armsal pesamunal esimene eluaasta täis. Ta on meie pere ellu toonud hulgaliselt rõõmu, muutusi, avastusi, sügavamat kokkukasvamist ning arusaamist perekonna tähendusest. See esimene aasta kolme lapse emana on olnud suurepärane. Tiiu on minu väike päike, ja mitte ainult minu – Eliisel on temaga väga eriline side – ta tänab iga päev Jumalat Tiiu eest, hoolitseb nagu väike emme. Emaks olemine on niivõrd eriline kogemus, et sõnadest selle kirjeldamiseks jääb väheks – seda peab ise kogema.
Armas lugeja – palu sinagi iga päev Jumala juhatust olla maailmaparandaja ning pühenda end ja oma pere iga päev Jumalale!