Kas keegi on kunagi sinult küsinud, millal on sinu surma kuupäev? Vaevalt, eks. Kummaline küsimus. Kust mina peaksin teadma?
Minu abikaasa külastab praegusel kevadisel ajal pea igapäevaselt andmeplatvormi, mille nimi on Data management and Publishing Platform ehk PlutoF. Milleks? Selleks et kirja panna uus kuuldud/nähtud linnuliik. Selle platvormi juures on huvitav see, et lisaks oma tavapärasele isikuandmete infole nagu ees- ja perekonnanimi, sugu ja sünnikuupäev saad sinna sisestada ka oma surmakuupäeva. Kui seda märkasime, tekkis kohe küsimus „Mis mõttes?“. Kas kasutaja peaks tunnetama seda, millal hakkab otsi andma, ja ruttu andmebaasi logima, et kuupäev sisestada? Õnneks sellist kohustust kellelegi ei panda. Surmakuupäeva saab lisada keegi teine, aga see on oluline info statistika mõttes. Inimene ei ole muutunud laisaks – lihtsalt suri ära. Aga kes peab arvet, et seda inimest enam ei ole? See on iseküsimus.
Kogu see kummaline asi pani päris tõsiselt mõtlema surma peale. Üldiselt ei ole mul kalduvust hommikul ärgata ja mõelda, kas täna on see päev millal suren. Pigem on levinud tänupalve Jumalale: aitäh uue päeva eest! Aga mõte jääb ju samaks. Aitäh, et veel elan, et mulle on antud uus päev. Või saaks ka öelda: aitäh, et ma öösel ära ei surnud. Viimane variant tundub jällegi kuidagi morbiidne, kuid samas ka värskendav. Mulle on antud veel võimalus, mis ma sellega teen, kuidas seda kasutan? Ma olen elus! Halleluuja!
Koguja on kirja pannud need kuulsad sõnad:
Igal asjal on oma aeg (Kg 3:1–8)
Igale asjale on määratud aeg, ja aeg on igal tegevusel taeva all:
aeg sündida ja
aeg surra,
aeg istutada ja
aeg istutatut kitkuda;
aeg tappa ja
aeg terveks teha,
aeg maha kiskuda ja
aeg üles ehitada;
aeg nutta ja
aeg naerda,
aeg leinata ja
aeg tantsida;
aeg kive pilduda ja
aeg kive koguda,
aeg kaelustada ja
aeg kaelustamisest hoiduda;
aeg otsida ja
aeg kaotada,
aeg hoida ja
aeg ära visata;
aeg rebida ja
aeg õmmelda,
aeg vaikida ja
aeg rääkida;
aeg armastada ja
aeg vihata,
aeg sõjal ja
aeg rahul.
Pluss ja miinus, pluss ja miinus. Praegusel hetkel tundub, et meie ühiskonnas on ainult miinused. Jah, me näeme miinuseid, kuuleme neist iga päev, kuid et sinna alla mitte ära mattuda, võiks olla eesmärgiks keerata iga päev üks miinus püsti – et üks pluss tuleks juurde. Et valitseks tasakaal.
In English