Aasta alguses levis internetis ingliskeelne aastaarvu „nali“ – twenty twenty-two. Tõlgiks seda kui 2020 II osa.
2020 läks ajalukku kui aasta, mis muutis maailma igaveseks. Viirus muutis ja piiras kõigi elu – ja teeb seda siiani. Olukord tundus sel hetkel, kui saabusid piirangud, uskumatu. Vaimne ja füüsiline tervis pandi proovile. Ühiskond ja kogudus jagunes kahte leeri jne.
Sel ajal, kui nali levis, lootsid kõik, et see nii ei ole. Me ei näe teist osa sellest hirmsast aastast. Viirusega oleme õppinud elama, vaktsiinid on olemas, nüüd läheb ainult paremaks.
Kahjuks jälgime me kõik iga päev, mõni inimene iga tund, seda teist osa, mille peategelane ei ole enam koroona, vaid Ukraina.
Oleme reaalajas pealtvaatajad neile sõjaõudustele. Kes jälgib pidevalt uudisteportaale, kes otsib Facebookist gruppe Ukrainas toimuvast, kes vaatab otseülekandeid TikTokis hirmunud noortest, kes varjuvad punkrites. Igaüks leiab oma.
Evangeeliumites on meile juhised sõjaks. Toon välja Matteuse evangeeliumi variandi – Mt 24:6. „Aga kui te kuulete sõdadest ja sõjasõnumeid, siis vaadake, et te ei ehmu, sest see kõik peab sündima, kuid veel ei ole lõpp käes.“
Mulle meeldib kõige rohkem koht „siis vaadake, et te ei ehmu“. Kui kerge on selle kõige peale ehmuda. Pildid ja helifailid, mis meieni jõuavad uudiste kaudu on hirmutavad. Kannatavad lapsed, vanurid, noored pered, punkrites sünnitavad naised – see kõik on kohutav. Võiks küsida: „Jumal, kuidas on võimalik mitte ehmuda, mitte karta, mitte olla paanikas? Kuidas saan kõike seda teades ja mälupilti talletades rahulikult magada?“
Ei saagi! Ja olengi paanikas ja silme ette kerkivad pildid, mida poleks pidanud vaatama. Ärkan hommikul ja selle asemel, et lugeda Jumala Sõna ja palves päeva Tema kätte anda, loen telefonist uusi koledusi juurde. Kellele kuulub võit sellel päeval suures plaanis? Jumalale või saatanale?
Matteuse 6:34 on kirjutatud: „Ärge siis hakake muretsema homse pärast, sest küll homne päev muretseb ise enese eest! Igale päevale piisab oma vaevast.“ AAMEN!
2020 I osas kogesin enda nahal, mis tähendab vaimselt ja füüsiliselt kokku variseda. Olen otsustanud, et II osas kaitsen ennast. Ei vaata uudiseid, sest saan infot ka tuttavatelt. Erinevatest kanalitest immitseb sõda puudutavat infot nagunii. Teen pigem seda, mis aitab mind ja teisi ehk tegutsen. Ulatan abikäe, et aidata nii nagu võimalik ja seda üks päev korraga. Ma ei tea, mis toob homne ja mul ei ole mõtet selle pärast muretseda. See on minu kaitsemehhanism.
Tõenäoliselt tuleb 2020 III osa ja IV ja V, sest elame lõpuajal ja võibolla peabki hakkama harjuma mõttega, et elu siin planeedil läheb aina raskemaks. Selle riigi kodaniku tulevik on tume. Tulles, aga meie fookuse teema juurde, ei pea me leppima selle tumeda tulevikuga. Oleme kahe riigi kodanikud ja meie päris kodu on uus Jeruusalemm – taevane rahulinn. Me oleme patu pagulased, kes ootavad, et pääseks oma päris koju ja me teame, et meie vabastaja tuleb ja see sõda on juba ette võidetud.
In English