„Issand, su Jumal, äratab sulle sinu keskelt, su vendade hulgast, ühe prohveti, minu sarnase – teda te peate kuulama!“ (5Ms 18:15)
Prohvetid, kellest mõned olid ka Pühakirja kirjutajad, on küll kõik väga erineva taustaga, aga neil on üks ühine omadus: nad on sarnased Jeesusega, kes oli ja on ka täna nende sõnumite allikas. Alates Moosesest pandi prohvetite sõnumeid ka kirja, hiljem moodustus neist kaanon. Kirjutatud sõnal on alati suurem mõju kui öeldul. Kui suurim reformaator-kuningas Joosija alles otsis oma Jumalat, siis leiti laokile jäetud templist käsuõpetuse raamat, arvatavasti 5. Moosese raamat.
Mooses oli kahtlemata eriline prohvet, sest Jehoova rääkis temaga üsna otse. Tema ülesandeks sai oma rahva Egiptusest väljatoomise kõrval ka käsuõpetuse vormistamine ja pühamu rajamine. Mõlema keskpunktiks on Õnnistegija Jeesus Kristus ja mõlemad on taevasest allikast alguse saanud erilised üksused kuulutusetöös. Maine pühamu pole väärt ilma taevase pühamuta ja Moosese seadustekogu on taeva põhiseadus. On õpetajaid, kes kuulutavad, et Jeesus tühistas käsuõpetuse ja et taevast pühamut ei ole. Ometi väidab Piibel vastupidist. Jeesus ise ütles, et Ta tuli käsuõpetust täitma. Juba väga noorena teatas Ta pühamu kohta, et „eks ma pea seal olema, mis on mu Isa oma“.
Üle paari aastakümne tagasi lahvatas meie maal skandaal poliitikust kirikuõpetajaga. Kui too tele-eetris sündmuse paljastanud ajakirjanikuga kohtus, siis mainis ajakirjanik jutu sees, et Mooses oli kristlane. Kirikuõpetaja vaidles vastu, et ei olnud. Oli kummaline, et üsna usukauge ja keerulise eluga ajakirjanik teadis seda, mida usulise haridusega kirikuõpetaja ei teadnud. Kõik ustavad usuinimesed Aabelist alates on olnud kristlased: nad on usaldanud igavese elu ainsa allikana meie Issanda ohvrit. Mooses pani selle kõikide tulevaste põlvede jaoks selgelt kirja.
Moosest eristab pea kõikidest teistest prohvetitest ka see, et ta oli rahvajuht. Jumal valis ta nii tõekuulutajaks kui ka oma rahva kohtumõistjaks sellesama tõe alusel. Mõnevõrra sarnased on olnud ka Saamuel ja Paulus. Enamus prohvetitest, kellest siinkohal alanud sari räägib, on olnud kaasaegse usurahva suhtes pigem sõnumiandja rollis. Rahvajuhid on neid küll aeg-ajalt kuulanud, kuid erinevatel põhjustel pole nad enamasti neid sõnumeid kuulda võtnud, nad ei täitnud sõnumites sisalduvaid korraldusi. Võib öelda, et hilisematel ajajärkudel on Korahi jõuk hoopis valitsema pääsenud, kuid Moosese ajal neelas Jumala vastu mässajad kõrbeliiv.
Jumala rahva kirjapandud ajaloost tuleb teha järeldus, et väline suhtumine ja välised olukorrad ei määra, kes on Jumala prohvet ja kes mitte. Kindlasti ei saa seda kindlaks teha arvamusuuringute teel. Meenutagem tolleaegse Jumala rahva reaktsiooni Korahi jõugu hävitamisele. „Te olete tapnud Jehoova rahva!“ oli vähemalt osa rahva arvamus sündmuse kohta.
Mäss Jumala vastu on Piibli lehekülgedel võtnud väga erinevaid vorme. Jeesus ütles oma inimliku eelkäija kohta – selle kohta, kuhu oldi jõutud: „Moosese istmeil istuvad kirjatundjad ja variserid…“ Noodsamad Moosese õpetuste seletajad valisid endale messiaks mõrtsuka ja andsid üleva ja õilsa Jumala Poja julma risti kätte surma. Võiks küsida: kuidas see sai juhtuda? Kuidas võimalikuks? Meenutagem sarnast võitlust üsna aegade alguses. Eks näiliselt võitnud ju Kain.
Kui maistes võitlustes edukaks osutunuid peetaks võitjaiks ka igaveses perspektiivis, siis oleks enamik valeprohveteid aulised ka Jumala ees. Üks neist rahva poolt austatuist pani Jeremija jalapakku. Jeremija pidi hiljem Nutulauludes kurtma, et „prohvetite pattude pärast see sündis“.
Moosese elu polnud kergete killast. Juba algusest peale rünnati teda igast küljest. Ka ta ise polnud alguses sugugi oma missioonis veendunud, nagu enamik prohveteid. Jumal oli saatnud ta oma rahva juurde mitte selleks, et rahvas loodaks uue juhi peale, vaid et rahvas – iga üksikisik rahva seast – paneks oma lootuse üksnes tulevasele ohvrile. Kõike seda selgitas pühamuteenistus, mis oli äärmiselt täpselt reglementeeritud. Tegu oli väga pühade asjadega, igavese elu põhiküsimustega. Siin ei tohtinud olla kõrvalekallet. Jeesus ütles kord oma kaasaegsete kohta: „Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, siis ei aita ka, kui keegi surnuist üles tõuseks.“
Jumala Sõna, nii selge ja puhas, saab ja tohib olla meie ainus eristusvahend selle kohta, mis on õige ja mis ei ole. Jeesus ütles veel: „Te uurite pühi kirju ja arvate neis endile olevat igavese elu ja need on, mis tunnistavad minust.“ Ilma Jeesuseta pole Pühakirja. Minu audiopiibel ütleb Johannese, armastuse jüngri evangeeliumi alguses: „Laul inimeseks sündinud sõnast.“ Kuulakem seda laulu. See on Moosese ja Talle laul.
Jaanus Riimets on Keila adventkoguduse liige
In English