Sooja andmise lugu

Avaldatud 1.3.2022, autor Kristi Taidla, allikas Meie Aeg

Kaks aastat tagasi, enda elu külmal talvel kogesin eriliselt, et Jumalal on veel üks talent, mis Tal kohe eriliselt hästi välja on kukkunud – anda oma linnupoegadele sooja!

Tol ajal ei olnud tuuline vaid teiselpool akent. Peale mu seni toiminud elu kokkukukkumist olin sunnitud abitusega silmitsi seisma ja tunnistama, et siitmaale sõltusin kõige uuesti ülesehitamisel ainult Jumalast. Nüüdsest tegime seda vaid Temaga koos! Aga neid tükke oli palju ja mõlemal pool akent möllasid aeg-ajalt tormid. Jumala abiga mõlemad ka raugesid! See oli aeg, mil vajasin eriliselt sooja. Kogesin, et Jumala tõotus anda abi õigeks ajaks peab!

Ühel neist tormistest päevadest kohtasin oma elu valget hobust. Ka tema oli keset külma talve. Ent see hobune oli raamitud ja vaatas vastu ühelt suurelt mustvalgelt plakatilt. Sellel pildil oli veel keegi – pisike tumedakarvaline kass, kes parasjagu oma põske vastu hobuse koonu surub.

Jäin seda imelist hetketabamust vaatama ning korraga ei näinudki seal enam kassi ega hobust. Seal oli hoopis Jumala ja ühe Tema inimlapse sügav, soe, tingimusteta sõprus! See hoidis endas Jumala lapse elutorme ja patust tingitud jahedust – sinna vastu aga Jumala piiritut ja mõõtmatut armastust oma last soojendamas. Nägin Isa, kes annab oma lapsele alati sooja, olgu ta siis valge või must! Peegeldagu ta siis parasjagu Tema iseloomu või vastupidi, ekselgu kadunud musta lambana kuristiku serval. Pole vahet, kui palju käkke tema laps elus kokku keeranud on, kui sügavale auku eksinud. Ei mängi rolli, kui saamatu või abituna laps end parasjagu tunneb – Jumal on selles külmas talves temaga koos! Kohe päriselt koos!

Kuigi Jumal on üle meie ladva ja arusaamise suur, on Ta siinsamas, iga lapse juures, põsk vastu põske, ninanöpsud vastamisi. Ikka selleks, et anda neile sooja ning vaigistada iga nende torm. Kusjuures tormi suurus pole oluline!

Jumal lausa igatseb iga oma lapsega lähedast, isiklikku, avatud, siirast suhet. Hetkel, kui Ta lõi Maa, teadis Ta, et Tema ainus poeg peab laskuma sinnasamasse külma talve, Tema laste sekka. Miks? Et olla lastele hästi lähedal! Jeesus oli valmis surema selleks, et olla meiega sõna otseses mõttes külg-külje kõrval – et anda meile sooja! Ta on selle sõnastanud järgnevalt: „Suuremat armastust ei ole kellelgi kui see, et ta jätab oma elu oma sõprade eest!“ Jh 15:13

Jumal teadis, et kui patt imbub maailma ja sellega koos saabuvad meie ellu külmad ja kõledad talved, siis Ta on valmis olema meiega selles maailmas koos, hästi meie lähedal! Tema armastus on nii suur, et seda ei lahuta miski. „Aga selles kõiges me saame täie võidu Tema läbi, kes meid on armastanud! Sest ma olen veendunud selles, et ei surm ega elu, ei inglid, ei vürstid, ei käesolev ega tulev, ei vägevad, ei kõrgus ega sügavus ega mingi muu loodu või meid lahutada Jumala armastusest, mis on Kristuses Jeesuses, meie Issandas!“ (Rm 8:37–39) Kui meie Jumal on nii imeline ning Tema armastus nii võimas, siis millist Jumalat me teenime!

Igatsesin seda pilti endale ning jälgi ajades see lõpuks ka õnnestus. Aga mitte nii, nagu olin plaaninud. Ei. Sest Jumala teed on kõrgemad kui meie omad. Kui fotograafile kirjutasin, tundsin, et pidin tellima ühe asemel neli pilti. Palvetasin ning korraga teadsin täpselt, kellele neljale inimesele need kuuluvad. Iga nime taga oli isiklik ja eriline lugu. Kuna hetkel rohkem rahaliselt võimalik polnud, otsustasin, et las see kassi ja hobuse lugu ripub siis minu südameseinal. Kuid kui pildid kätte sain, oli neid seal nelja asemel viis! „Hoia see endale,“ andis fotograaf teada. Sellel, viiendal pildil, oli terve seeria sellest samast hobuse ja kassi soojaandvast, vabast ja vahetust sõprusest!

Niisiis vaatavad meie kodus tõtt nüüd kaks kütteallikat: kamin ja kingitus Jumalalt – pilt suurest ilusast valgest hobusest ja pisikesest mustast kirjukuuelisest kassist. Ja kui parasjagu juhtub, et hinge poeb talv, vaatan taas oma valget hobust ja tean, et oleme koos – alati koos! Et Jumal on oma lapsega siinsamas, lähestikku – ninanöpsud koos. Ja et meil on koos soe – kohe mõnusalt ja helgelt soe!

Armas õde ja vend Kristuses, minu palve on, et sinagi võiksid samamoodi Jumala soojaandvat armastust kogeda. Pole oluline, milline on sinu minevik või olevik. Pole oluline, milline paistab tulevik – sa oled Jumala väike armas kassipoeg ja Tema kannab sinu eest hoolt! Tema on sinu kõrval juba siin ja praegu! Ta igatseb olla hästi sinu lähedal – mitte lihtsalt lähedal – „põsk vastu põske“ lähedal! Oled nii väga meie Taevase Isa poolt armastatud ja hoitud! Soojendagu see armastus iga sinu päeva ja iga sinu ilma! 

Foto autor: Pelle Wichmann

Jaga Facebookis
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat