Noortel on elu veel ees. Keskealised on jõudnud oma parimatesse aastatesse. Vanematele inimestele aga tundub, et aega elada on jäänud vähe. Keegi ei tea täpselt, kui palju talle elupäevi on antud ja just sellepärast tunnetavad eakamad teravamalt, et Kristuse tulek on väga ligidal. Ja see tunnetus on õige, sest Piibel võrdleb surma unega. Kuna surmas ei ole toimetust ega tunnetust, siis (surma)unest ärkamise hetkel ongi Kristuse tulek käes! Piibel ütleb, et see sündmus tabab maailma ootamatult. Keegi ei tea täpset Kristuse tagasituleku aega, küll aga teame, et Tema tagasitulek on kindel (vt Jh 14:1–3). Piibel annab ka Kristuse tagasitulekueelse aja iseloomustuse (vt Mt 24:3–14). Tänapäeva olukorrad on selle iseloomustusega väga sarnased. Sõna „kriis“ ei üllata enam kedagi. Kriisist räägitakse küll poliitikas ja majanduses, küll looduses ja inimsuhetes... isegi religiooni küsimustes. See näitab, et elame aegade lõpus. Jeesuse tagasitulek on seega ligidal ka keskealistele ja noortele!
Meie maal teatakse juba lapsena, et talvel sajab lund, kuid ikkagi tuleb esimene lumi ootamatult. Ka meie teame ja usume, et Kristuse tulek on ligidal ja ikkagi tuleb see ootamatult. Kas jääme siis jänni nagu tänavu tänavahooldajad esimese lumega?
Piibel annab nõu: „Siis valvake ja paluge...“ (Lk 21:36). Kas oleme palvetanud oma ettevalmistuse pärast? Kas oleme palunud Püha Vaimu juhtimist? Kas oleme Kristuse tulekuks valmis? Need on küsimused, mida peame endalt küsima täna, kuni on veel armuaeg
Apostel Paulus toob eeskujuks sportlased. Nad valmistuvad aastaid, et võita olümpiamedal. Paulus ütleb, et olge sama püsivad oma ettevalmistuses, et saada „kadumatut pärga“ (vt 1Kr 9:24, 25). Milles seisneb elav valvamine ja ettevalmistus?
Hingamine, toitumine ja liikumine on inimese igapäevased vajadused. Ka sportlased hingavad, toituvad ja liiguvad, kuid nendes asjades on nad erirežiimil. Sportlaste treeningplaan on koostatud nii, et tippvorm saavutataks kõige tähtsama võistluse ajaks. Kui Paulus toob eeskujuks sportlased, siis peab ka usklikul olema oma ettevalmistuses midagi sarnast. Ja ongi. Vaimuliku olemuse terved eluviisid on üldiselt samad, mis ihugi omad. Esiteks, palve – see on hinge hingamine, eluandev hapnik, mis hoiab vaimulikku olemust elus. Kui hingamine peatub, siis järgneb surm. Teiseks, vajame vaimulikku toitu. Jeesus ütles: „Inimene ei ela üksnes leivast, vaid igast sõnast, mis lähtub Jumala suust“ (Mt 4:4). Ava oma Piibel igal hommikul enne päevaseid toimetusi. Harjumuspäraselt tarvitame ka hommikvalvet ja hingamispäevakooli õppetükke. Kolmandaks: et säilitada oma vaimulikku olemust tugevana, tuleks seda, mida oleme saanud, jagada ka teistega. Need on vahendid, mida kristlased kasutavad.
Tähtis osa on ka ajal. Sellest tuleb tihti puudu. Armastatakse öelda, et aega tuleb võtta. Päevas on 24 tundi, eks siit tuleb võtta, rohkem seda ei anta. Üks lihtsamaid viise oma vaimuliku ettevalmistuse hindamiseks on analüüsida, milleks aega on kasutatud. Alustuseks peaksid adventistid vähem vaatama televiisorit ja rohkem lugema Piiblit, vähem tundma huvi ilmaliku moe vastu ja rohkem pühenduma missioonile…
Kuna elame maailmaajastu lõpuperioodil, siis peaksime oma ettevalmistuses keskenduma valmisolekule lõpusündmuste vastu. Olen viimasel ajal lugenud Clifford Goldsteini raamatut „Ülejäänud” ja Keavin Haydeni „Sõelumine Jumala rahva seas”. Need raamatud räägivad sündmustest, mis meid ees ootavad, millele peaksime keskenduma ja kuidas olla „tippvormis” Kristuse tulekul. Püüan siin mõningaid mõtteid edasi anda.
Kui arvame, et meie ettevalmistus on küllaldane, siis tuletagem meelde Peetruse sõnu ja käitumist enne ja pärast Ketsemani sündmusi. Matteus, kirjeldades Jeesuse kinnivõtmist Ketsemanis, kirjutas: „Siis põgenesid kõik jüngrid, jättes tema maha” (Mt 26:56). Mõned pöördusid hiljem tagasi, kuid kõige raskemal tunnil jäi Jeesus siiski üksi. Kas meie kui ülejäänutega võib juhtuda, et jääme üksi?
C. Goldstein kirjutab: „Mõnikord hakkab minuni jõudma see, kuidas Saatan mõnitab meid ja ma värisen mitte ainult enda, vaid ka koguduse pärast. Ma arvan, et meie rahvas pole selleks valmis! [...] Kui vaatan maailmaga kohanduvale ja leigele Laodikeia kogudusele, siis minu teadvuses kerkib pilt hukkumisele minevatest lammastest.” Jumala abiga peame vastu seisma Saatana püüetele lahutada meid Jeesusest ja ajakohasest tõest.
Milles seisneb eduka ettevalmistuse retsept?
„Meil on vaja täielikult, sajaprotsendiliselt, eranditeta pühendada oma usk ja armastus Jeesusele, eraldada armastus tõe vastu kõigist ja kõigest, kaasa arvatud – ja seda tuleb eriti märkida – seitsmenda päeva adventistide kogudusest.”
Mida peetakse siin silmas? C. Goldstein ei räägi siin, et adventistide kogudusest tuleks lahkuda. Oletagem, et koguduse juht, keda austasite vaimuliku toidu eest, kelle isiklik eeskuju süütas teis vaimuliku valguse, osutus abielurikkujaks. Kas muutub sellest ajakohane tõde? Kas sellepärast lakkab adventism olemast? Sõltumata sellest, mida tehakse koguduses, tõde jääb tõeks!
Tähtis on, et oleksime ühendatud Jeesusega ja veendunud koguduse kuulutuses. Peame olema kindlad tões, olenemata sellest, mida räägivad või teevad mõned koguduseliikmed. Paljud inimesed langevad Jumalast ära sellepärast, et jäid vaatama ekslikke inimesi. Kui olete koguduses ainult seepärast, et teid tõi siia armastav kristlane, siis varem või hiljem hoolitseb Saatan selle eest, et puutuksite kokku ebameeldivate, pühitsemata adventistidega. See aga hirmutab tõest eemale märksa kiiremini kui armastav adventist teid tõe juurde tõi. Sellepärast on vaja eraldada oma usk kõigest ja kõigist, ja esmajärjekorras oma koguduse liikmetelt ja koondada see ainult Jeesusele. Mitte adventistide kogudus, vaid Jeesus Kristus tuli taevast, suri meie pattude eest ja pakub meile oma täiuslikku õigust. Järelikult võib päästa ainult see Üks. Ainult Tema on meie Päästja, aga mitte see inimene, kes tõi meid Tema juurde – mitte kogudus, mitte pastor, mitte noortejuht…
Loomulikult aitame üksteist. Meil on vaja saada hoolivaks ja armastavaks koguduseks, kuid kui saabub läbikatsumine, peame seisma üksinda, lootes üksnes Issandale ja Tema Sõnale, sest kellelegi teisele ei saa täielikult toetuda. Millise piirini võis Jeesus toetuda oma kõige ustavamate jüngrite abile ja palvetele Ketsemani aias? Kolm korda leidis Ta nad magamas.
Adventistide kogudus peab ennast Ilm 12:17 mainitud ülejäänuteks, kes peavad Jumala käske ja Jeesuse usku. Kuuletumine Tema käskudele on üks oluline lõpuaja ülejäänute iseloomulik erisus. Kästud on armastada Jumalat, aga see tähendab, et peame enne Temaga tutvuma. Jumala tundmine ja armastus Tema vastu on lahutamatult seotud Tema käskude pidamisega. Kes ka ei kuuluks ülejäänute hulka, need inimesed hoiavad isiklikke suhteid Jumalaga värskena ega loobu sellest isegi siis, kui nende peale langeb tugev surve. Nende armastus Jumala vastu jääb selleks edasiviivaks jõuks, mis aitab taluda tagakiusamist, majanduslikku survet, töö ja perekonna kaotust ning vajadusel isegi kartuseta surra tõe eest. Neil peab olema „Jeesuse usk”, mis aitab täielikus üksilduses seisma jääda, mis aitab välja kannatada kõik katsumused – see on ülejäänute usk.
In English