Kuigi nii mõnigi kahtleb selles, olen end alati pidanud introverdiks. See tähendab, et ma ei vaja ega otsi nii palju inimlikku kontakti ja pärast pikka aega inimestega olemist pean end veidi vaikuses koguma. Seega jääb mulle jätkuvalt müstiliseks, kuidas ma Tartusse kolides oma korteri leidmise asemel sattusin hoopis Helelt ja tema perelt tuba üürima. Võin vaid öelda, et see oli mõlemapoolne jumalik inspiratsioon, sest see avas meile ukse ekspromptvestlusteks ja aruteludeks elust, enesearengust, perekonnast, teenimisest, Jumalast ja paljust muust. Mõnikord, nagu klaassiledasse järve kivikesi visates, ei nõustunud me teineteisega ja lõime vees laineid esile kutsudes üksteist üles mõtlema alternatiivsetele perspektiividele. Muul ajal olime nagu rohutirtsude siristamine ja vaikne suvetuul puuokstes – täiuslikus harmoonias, täiendades teise mõtteid, lisades teineteise mõttearengusse oma julgustavaid kogemusi ja ideid.
Sageli meeldib inimestele ümbritseda end sarnaselt mõtlevate inimestega. Sarnased vanused, sarnane moetunnetus, sarnased arvamused eluküsimustes, sarnane aastaaeg elus, umbes nagu peegelpilt tolle klaassileda järve pinnal, kuhu enne kivikesi loopisin. No, ma siis viskan sinna veel mõned, mille ma kogenuma ja vanema pastori juures, kes on kolme täiskasvanud lapse ema ja nelja lapse vanaema, üles olen korjanud.
Esiteks on eriarvamuste analüüsimine ja erinevatel teabeallikatel põhineva seisukoha kujundamine üks hariduses õpetatavaid põhioskusi. Tegelikult on see intellektuaalseks kasvuks hädavajalik oskus. Hele ja mina olime teineteise intellektuaalseks kasvuks hädavajalikud. Nagu kogenud laevakapten, oskas ta mulle näidata veesügavusse peidetud rahne ja karisid, kuna tema elukogemus on minu omast nii erinev. Ta õpetas mind lugema vett ja märkama hoovusi, milles ta on purjetanud – et saaksin vältida oma elu karile minekut ja saaksin oma purjedesse parema tuule. Samamoodi jagasin temaga teadmisi, mida olen kogunud oma reiside jooksul, julgustades teda purjetama tema seni avastamata vetel. Ma armastan tema avatud emotsionaalsust ja soojust, samas kui tema hindas minu loomutugevust ja arusaamist inimestest.
Õpetussõnades on mitmeid kirjakohti targa inimese kommetest ja teadmiste omandamisest, mis kõik rõhutavad suhtlemist. Üks nendest kirjakohtadest kõlab järgnevalt: „Nii nagu raud ihub rauda, nii ihub üks inimene teist.“ Me vajame üksteist kõigi oma erinevuste ja sarnasustega, et õppida ja kasvada ning saada terasemaks, kogenumaks. Tihtipeale märkavad teised palju paremini, kus meil on vaja kasvada ja millised on meie tugevused. Hele on vaid üks inimene terves minu kollektiivis, kes on mind lihvinud, ihunud ja poleerinud, et võiksin särada, kujuneda ning olla valmis tööks, mida Jumal mulle ette on näinud. Samamoodi ümbritsevad kõiki teisigi erinevad inimesed, nii nooremad kui ka vanemad, täis tarkust ja mõtteid. Mõned neist mõtetest on poolikud ja toored, mõned ka valed, aga igaüks neist kannab endas ka tõde. Jagame kõike seda, et võiksime koos seilata läbi elumere lainete ilma sihti kaotamata, ilma uppumata, kuni jõuame lõpuks Jumala kuningriigi sadamasse.
Krõõt Lõbus on Kompassi koguduse piiblitööline
In English