Trans-Euroopa divisjoni viimatine heaoluveebinar keskendus kahele kristlaste jaoks olulisele teemale: kuidas seista vastakuti enda mustade mõtete ja kogemustega ning kuidas tulla toime tasakaalutus maailmas oma emotsioonide tasakaalustamisega.
Pastor Ian Sweeney küsis, kuidas on võimalik omavahel ühendada pidev rõõmustamine ja nutulaul. „Idee sellest, et Kristuse järgijal võib olla musti mõtteid, ei ole midagi, millele me sageli mõtleme,“ ütles Sweeney. Ta selgitas, et „enda mustade mõtetega vastakuti seismine on vajalik, et kristlasena kasvada, kuna Kristus ise ütles, et iga hooletu sõna pärast, mille inimene lausub, peab ta kohtu ees aru andma“ (Mt 12:36).
„Miks meil on mustad mõtted?“ küsis Sweeney ning vastas: „Sest me oleme inimesed.“ Apostel Jaakobus tõdes seda antiikaja prohvetite kohta, näiteks: „Eelija oli meiesugune inimene“ (Jk 5:17). Jeremija mõtted olid ajuti Jumalast väga kaugel. „Ära lepita nende süüd ja ära kustuta nende pattu oma palge eest.“ (Jr 18:23)
„Ka meil on selliseid mõtteid,“ ütles Sweeney, „kuna elu on raske“ ja ehk on need mõtted ebaõiglaste olukordade või kehva kogemuse tagajärg. Kes ei tahaks teinekord Jeremija moodi kättemaksu (Jr 12:1, 2)?
Kui meie mustad mõtted on tegelikkus, kas me peaksime neid siis kellegi teisega jagama? Sweeney sõnul ei ole siin ühest vastust. Ühelt poolt on need sellised teemad, millest peaks kuulma üksnes Jumal. Teisalt: kas on siiski aegu, kui oma nutulaulu jagamine on kohane? „Sellele ei ole lihtsat vastust,“ jõudis Sweeney järeldusele, „aga lõppeks peab vastus meie mustade mõtete juures olema Jumal.“
Detsembri teise veebinari kõneleja oli Karen Holford. Divisjoni laste- ja pereteenistuse juht alustas küsimusega: „Mis on emotsioonid?“ Ta kasutas lugu sellest, kuidas apostel Paulus oli vangis. „Kuidas saab olla nii, et Paulus, kes ootab vangis hukkamist, on ülevoolavalt rõõmus?“ küsis Holford.
Holford määratles tundeid kui meie loomulikku vastust elule maailmas, kus valitseb kaos ja valu, aga ka ilu, armastus ja rõõm1, ning tsiteeris uurimust, millest selgus, et „enamuse inimeste positiivsete ja negatiivsete tunnete vahekord on 2:1, kuid „tavaliselt on meil palju parem emotsionaalne tervis siis, kui see vahekord on 3:1“2.
Negatiivsed tunded esinevad eri kujul: viha, rahulolematus, vastikus, häbi, hirm, frustratsioon, süü, kurbus ja stress. Kümme kõige positiivsemat tunnet on imetlus, hämmastus, lõbu, väärtustatuse tunne, lootus, tänu, huvi, innustus, rõõm ja armastus.
Kuidas saavutada emotsionaalne tasakaal? „See on vaatepunkti küsimus,“ ütles Holford. „Me võime keskenduda elu tumedale ja halvale poolele või vaadata suuremat pilti ning märgata ilu, valgust ja rõõmu.“
Just suur pilt on see, mis viib meid tagasi vangis oleva Pauluse juurde – siin on vaatepunktiks palve. „Ära muretse, palveta selle asemel! Enne kui seda isegi tähele paned, muutud sa rahulikumaks ning olud näivad paremad. See on imeline, mis juhtub siis, kui mure asemel saab sinu elu keskpunktiks Kristus.“ (Ef 4:6, 7)
Veebinare saab vaadata Trans-Euroopa divisjoni veebinaride lehel.
1. „Positivity“, tervisepsühholoog Barbara Fredrickson
2. www.positivityratio.com