Venemaa vaimulikul õhtusöögil jagati muret kaasaja probleemide pärast

Avaldatud 7.12.2021, allikas Adventist News Network

26. novembril said Venemaal Moskvas kokku üle 200 valitsuse, ettevõtete ja usuorganisatsioonide juhti, et osaleda riiklikul vaimulikul õhtusöögil. Oma tervitusi tulid tooma ka Euroopa Liidu ning Ameerika Ühendriikide ja teiste riikide esindajad.

Seitsmenda päeva adventistide kogudust esindasid Lääne-Venemaa uniooni pastorid, kokku osales õhtusöögil 26 kirikute ja koguduste esindajat. Õhtusöögil esitati ka videotervitus üleilmse adventkoguduse juhilt Ted Wilsonilt ning usuvabaduse eestkõnelejalt Ganoune Diopilt.

Õhtusöögi eesmärk oli arutada erinevate ühiskondlike, usuliste, poliitiliste ja majanduslike probleemide üle, mis võivad olla põhjustatud pandeemiast või usukriisist ühiskonnas, aga ka üha keerulisemast humanitaarolukorrast.

Osalejad jõudsid järeldusele, et pandeemia on meie kaasaega pretsedenditult muutnud ning muutnud meid paljude tõsiste probleemide suhtes haavatavaks. Lisaks haigusele on meid tabanud hirmu ja valeinfo pandeemia, millega iga inimene seisab silmitsi üksi.

Õhtusöögi kõnelejad kinnitasid ühel häälel, et möödunud kahe aasta kriis ei ole tulnud juhuslikult, vaid on vaimulike väärtuste vähenemise tulemus. Inimkond on eksiteel, valitseb enesekindluse ja kõikvõimsuse mõttelaad, mis on võtnud üle kõik muu.

Me oleme tunnistajaks kokkupõrkele, kus maailma suurimad usundid on üksteisele vastandunud ja suurte usundite põhimõtted omakorda seisavad silmitsi agressiivse ateismiga, see toob kaasa eraldumist ja segadust, nii et julmust ja nurjatusi on võimalik õigustada. Kristlaste tagakiusamine Aafrikas ja Lähis-Idas muutub üha jõulisemaks ja Euroopaski toimub kohutavaid sündmusi. Valetamine on muutunud normiks nii ühiskonnas kui ka poliitikute ja usujuhtide huulil.

Õhtusöögil märgiti, et usuorganisatsioonide roll rahu loomisse on märkimisväärselt kasvav. Vaid ühtsena ja koos saavad erinevad sotsiaalsed liikumised nii riigis kui ka rahvusvahelisel tasandil aidata toime tulla konfliktide ja ebakõladega.

Kui religiooni kasutatakse vaenu õhutamiseks ja rahvaste lõhestamiseks, siis see on lubamatu. Riigiduuma liige Jaroslav Nilov sõnas, et „usuliste tunnete solvamine on tänapäeva maailmas mõeldamatu ja riik peaks püüdlema selle poole, et erinevate usuliste vaadetega inimesed saaksid rahumeeles kõrvuti elada“.

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat