Rahu?

Kas ka sina kuulud nende inimeste hulka, kes tunnevad, et rahust on vajaka, igapäevasest rahus?

Elades selles patuga määritud maailmas, on tihtipeale selline tunne, et tahan siit põgeneda, või soovin, et see kõik lõpeks, et Jeesus tuleks nüüd ja kohe – siis on kõik vaev ja äng ja patt läbi.

Kuigi me võime end üsna tihti häirituna tunda, siis Piiblis on tõotus, et Jumal annab meile oma rahu. Aga sellega on ikkagi üks aga – me peame tundma ja tunnistama, et meil on rahu vaja, ning rahu taotlema. Peame andma Jumalale oma elus tegutsemiseks vaba voli. Sest tuletagem meelde – Ta on andnud meile vaba tahte. Ta ei tee midagi vastu meie tahet.

Johannese 14:27 on kirjutatud: „Rahu ma jätan teile, oma rahu ma annan teile. Mina ei anna teile nõnda, nagu maailm annab. Teie süda ärgu ehmugu ega mingu araks!“ 

Igaüks, kes kasvatab väikesi lapsi või elab koos eakate lähedastega, teab, et see on küllaltki väljakutseid (ja ka tohutult suurt rõõmu) täis elu. Sa pead hoolitsema kellegi eest, kes veel või enam ei suuda enda eest täielikult vastutada. Muidugi võime minna kaugemalegi ja öelda, et tegelikult ei suuda keegi enda eest täielikult vastutada, kuid siiski, kuna Jumal on andnud meile vaba tahte, siis just seda me Jumala ees teeme – anname oma valikute osas vastust.

Kui tunneme ära, et meil on igapäevaelus rahust puudu, siis on õige aeg selle pärast palvetada. Jumal saab meid muuta ja kinkida rahuliku südame, kui anname Talle voli seda teha.

„Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, RAHU, pikk meel, lahkus, headus, ustavus...“ Gl 5:22 

Vaatasin-kuulasin hiljuti You­Tube’ist Pavel Goia jutluseid. Ta räägib ajast, kui Jeesus tuleb tagasi ning ütleb näiliselt kõike korrektselt tegevatele kristlastele: „Ma ei tunne teid...“ Kas te teate, milles on põhjus? Selles, et nad ei ole päriselt Jumalat tundma õppinud ning Temaga väga lähedast ja isegi intiimset suhet ehitanud. Meil peab olema rahu, päris rahu Temas, meil peab olema päris lähedane suhe oma Loojaga. (Väga soovitan kuulata tema sõnavõtte, kes vähegi inglise keelt mõistab – saab kuhjaga inspiratsiooni – tänu Jumalale!)

Hiljuti kõnetas mind ütlus, et me oleme kõik üksteisele laenatud. Ärkasin ühel öösel, sest Tiiu küsis süüa, ning jäin mõtlema, et meie lapsed on samuti meile laenatud, just nagu need talendid, mida sulased pidid vastavalt võimalustele ja tarkusele kasvatama. Meie ülesanne on panustada laste kasvamisse võimalikult palju, et olla ustavad sulased oma Loojale. Temalt me saame need vajalikud Vaimu Viljad, et laste kasvatamine ja suunamine oleks võimalikult kvaliteetne ning et neist saaksid ustavad misjonärid ja Jumala riigi kodanikud.

Taotlegem püsivalt palves Vaimu vilja, et Jeesus ei peaks tagasi tulles ütlema ei meile ega meile usaldatud lastele: „Ma ei tunne teid…“ Lihtsalt palveta ja alanda end oma Looja ees: „Armas Jumal, ma annan end ja selle päeva täielikult Sinu juhtimise alla!“ Ja tee seda igal hommikul.