„Juhata poiss ta tee peale, siis ta ei lahku sellelt ka vanas eas!”

Paljudel meist on laps või lapsed ja meie eesõigus on nende eest hoolt kanda ning neile eeskujuks olla, meil on eesõigus näidata, kes on Jumal, ning juhatada lapsi Tema juurde.

Me lapsevanematena teame, et lapsed õpivad matkides ehk eeskuju järgides. Ja kelle eeskuju? Ikka oma vanemate. Kuid minu jaoks on see väga raske teadmine, eriti selle­pärast, et ma tean ning tunnistan, et ma pole tihtipeale kaugeltki hea eeskuju. Samas motiveerib see teadmine Jumala käest üha tugevamalt kinni hoidma. Tema saab muuta minu südant, et ma suudaksin olla üha parem eeskuju, et ma suudaksin mulle usaldatud lapsi juhatada käima Jumala teed pidi.

Vahel ma ikka leian end mõtlemas, miks ei võiks meie lapsed otse Jumala eeskuju järgi kasvada, ja siis tõden taas, et võivadki. Kui me kristlastena laseme Jumala Pühal Vaimul enda sees toimetada, siis Ta seda kindlasti ka teeb, kasvatades armastust, rõõmu, rahu, pikameelsust, lahkust, headust, ustavust, tasadust ja enesevalitsust (Gl 5:22, 23). 

Kui meie laseme Pühal Vaimul endas tegutseda ja kasvatada Vaimu vilju, siis me suudame olla rahulikumad, armastavamad, ustavamad, lahkemad. Me suudame end paremini valitseda, kui emotsioonid kipuvad kontrolli alt väljuma. Siis on lihtne olla hea ja lahke. Kui meilt peegelduvad Vaimu viljad, siis lapsed kasvavad samamoodi neid vilju peegeldama. Meie näitame, kuidas Vaim meis tegutseb, nad näevad, et see on hea, ning taotlevad sedasama. 

Meelde on jäänud üks aastatagune mõte ajast, kui ma olin teismeeas ja osalesin Pärnu kirikus noorte hingamispäevakooli klassis. Seda konkreetset tundi viis läbi Toomas Daniel ja huvitaval kombel puudutas tema mõte mind väga. Ta ütles, et lastele pole kurja vaja õpetada, see tuleb justkui iseenesest – aga proovi sa head õpetada, kohe üldse ei kipu külge jääma. 

Meil on väga suur vastutus juhatada oma lapsed õigele teele ja on oluline meeles pidada, et nad on eelkõige Jumala lapsed, kes on meile usaldatud. Võtkem siis seda ülesannet, vastutust ja eesõigust täie tõsiduse ja ustavusega. Mis muidu on kristlastena meie ülim eesmärk, kui mitte nii paljusid kui võimalik juhatada käima Jumala teed – eriti aga neid, kes on meile kõige lähemal?

Mida rohkem me palvetame, seda parem on meie ühendus Jumalaga ning mida parem on meie ühendus Jumalaga, seda parem on Vaimu viljadeks kasvulava meie sees ning seda paremaks eeskujuks oleme oma lastele ja ka kõigile teistele enda ümber.