Minuni on jõudnud mõtteid, küsimusi ja huvi koduõppe kohta meie koguduse ringkonnas, seetõttu jagan meeleldi oma kogemusi, mõtteid, soove ja tundeid. Kindlasti on palju erinevaid viise ja võimalusi, kuidas koduõpet korraldada ja läbida või selles elada, kuid see on meie pere lugu.
Kooliorjus on asendunud valiku, vabaduse ja vastutusega
Mul on kaks last, poeg Marten (15) ja tütar Arabella (8), mõlema koduõppe saamise lugu on erinev, kuid esialgu jagan hetke, millesse meie pere on jõudnud.
Minu ees seisab terve enesehinnanguga, aktiivne, julge, isiklikest huvidest tingitud eesmärkide poole püüdlev, enesearengule avatud, mõistev ja armastav teismeline. Ta on eeskujuks paljudele eakaaslastele, propageerides sporti ning tervislikke eluviise, sh ka vaimse tervise olulisust, on hinnatud sõber ja oodatud eakaaslaste seltskonda. Tema teadlikkus ATH (aktiivsus-tähelepanuhäire) olemusest ja sellega elamisest on praeguseks muljetavaldav. Eneseregulatsiooni harjutamine, vaimse tervise olulisus ja õppimist toetav ning soodustav keskkond on muutnud võimalikuks heade väärtuste omandamise ning andnud võimaluse inimväärseks eluks ja hariduse omandamiseks. Parema lugemis- ja kirjutamisoskuse arendamine on samuti saavutanud häid tulemusi. Marten hakkas hiljuti uurima Piiblit, osalema palvegrupis ning aeg-ajalt käima ka kirikus.
Vaatan oma pisikest vastset 8-aastast misjonäri õhinaga tuppa jooksmas ja rääkimas lugu, kuidas ta sai kellelegi taas Jeesusest rääkida ning kuidas ta nimetab õhtupalveks mitut nime, kelle eest paluda. Ma imetlen siirust ja julgust, millega teda on õnnistatud. Kiire taibuga õpihimuline tüdruk läbis koduõppel ühe õppeaasta jooksul sujuvalt kaks klassi, mis raskusi ei valmistanud, koordinaatoriga arenguvestlusel suheldes kõlas muuhulgas ka lõimingust tingitud kerguse võlu. Tal on välja kujunenud kindel omane õpirutiin, mida iseseisvalt järgib, samuti hindab vabadust valida ise õppimise aega, õpetajat ja kohta, kohati uudistada II kooliastmes ning saadud teadmisi teistega jagada, omab oskusi grupis töötamiseks. Armastab käelisi loomingulisi tegevusi, muusikat, laulmist ning liikumist, ta oskab luua matemaatilisi seoseid ning ennast kirjalikult väljendada.
Mina ise ei ole mitte alati olnud vanem, kes peaks lugu väärtustest, mida Jumal pakub, aga see rada, mille Ta mulle on valmistanud, on osutunud imeliseks. Minu lapsepõlv möödus kristlikus peres, kuid maailm meelitas aastateks oma rüppe ning valikud langesid üha enam kokku asjaoludega, mis rääkisid minu kahjuks. Täna võin kiidelda Jumala armust ja suurest armastusest minu vastu, sest Tema ise on kutsunud mind nimepidi ning ma olen valmis rääkima koduõppest kui misjonitöö võimalusest ja vastutusest oma laste heaks. Koduõppevanemana on mul väärtuslikke kogemusi lõimingu loomisest, uusi teadmisi psühholoogias, eripedagoogikas, loovterapeutilistes harjutustes ja paljudes muudes valdkondades, mis on toetanud õppimist. Tulevikus soovin välja töötada koduõppe toetamiseks nii õppematerjale/õppemänge kui ka algatada kooliteed alustavate laste vanematele toetusprogrammi, mis hõlmaks nii õppekava teadvustamist kui ka lõimingute loomist, mis oleks lõiminguvalikutega infopank.
Teadmisi, taipamisi, kogemusi, oskusi, vilumusi omandama…
Kui järjekordse kõhuvalu ja sinikatega koolist koju saadetud nuttev laps mu kaisus lõpuks rahunes ning palve vastuseks saabunud rahu lubas jälle mõelda, otsustasime kooli sellisel moel enam mitte läbida, ega ma õieti ei teadnudki veel, kuidas siis üldse muul moel hariduse saaks, kõik võimalused olid järele proovitud. Mitmetest erinevatest koolidest kogetud vägivalla järel ja eripedagoogidest õpetatud, ootasime psühhiaatri ooteruumis lõplikku kinnitust ATH-diagnoosiks ja ravimiteks, milleta ootaks ees varajane kriminaalne tulevik, hinnanguid kasvatamatusest ja poisi kindlast läbikukkumisest tulevases elus ning õpingutes kõlas mitmelt poolt. Vanemana ei suutnud ma uskuda, kuidas ühest kooli ootavast juntsust oli 5. klassi alguseks saanud täiesti läbi põlenud ja eluisu kaotanud poiss. Tohutud pingutused koolisüsteemiga sammu pidada ei õnnestunud – raam, millesse suruti oli liigkitsas. Lugemis- ja kirjutamisoskus oli puudulik, madal enesehinnang ja olematu minapilt just vahvast sõpruskonnast ei pajatanud, pigem oli sotsiaalne kokkupuude seotud vägivalla ja kõrvaleheitmisega. Keskendumisvõime igasugusele õppetööle oli olematu ning need külluslikud pisarad, mis alguses kirjeldasid vastumeelsust õppimise suhtes, tekitasid lootusetuse tunde. Kurbusega mõtlesin väärtustele ja keskkonnale, milles mu poeg aastaid kümbles...
Ma olen tänulik Jumalale nii võimaluse kui ka julguse eest võtta vastutus ja vabadus elada ühiskonna raamidest ja ravimitest väljaspool ning alustada Taevaisa kaitsvas varjus kasvamist koos oma lastega, väärtustades õpioskusi harjutava õppija pingutust, iseseisvust kui ka enesejuhtimist.
Soovituse toel jõudsin Tartu Luterliku Peetri Kooli (TLPK) koduõppekoordinaatorini, sealt edasi algas Marteni elus esimest korda õppimine kõige paremas tähenduses. See on ka koht soovituseks enne koduõppele asumist: vaadata ja kaaluda tõsiselt erinevate koolide võimalusi ja tingimusi koduõppeks, mis sobib just teile.
Ma pean siinkohal tänusõnadega mainima meie tolleaegset TLPK koordinaatorit Kadi Künnapuud, kes lahkesti lubas meil taastuda omas rütmis. Peale seda hakkasime otsa vaatama kahjustustele, mis esmajärjekorras parandamist vajasid. Meil selles mõttes vedas, et koduõpe TLPK-s oli alles siis alguses, nii et individuaalse õppekava koostamise ja riikliku õppekava läbitöötamisega sain korraliku põhja, mõistmaks, mis on ootused ja pädevused, millega tööle hakkame.
Tänaseks on seal riikliku õppekava (RÕK) alusel välja töötatud ülimugav individuaalne õppekava (IÕK) süsteem, mis lihtsustab tunduvalt vanema tööd.
Koordinaatorid aitavad koostada nõuetele vastava IÕK ja vanem täidab koos õpilasega ÕK vastavalt enda valitud ja lapsele sobilike õppemeetodite, -tehnikate ja -vahendite abil, koostades ise õpiülesanded ning täites tehtud töödest õpimappi. Kuna koolil on koduõppes kontrollorgani funktsioon, siis arenguvestlused toimuvad kaks korda aastas, seal vaadatakse üle õpimapp tehtud töödega kui ka õpitulemustega täidetud IÕK koos hinnangutega. Sellest johtuvalt otsustab kooli komisjon klassi lõppenuks või mitte.
On ka tasuline juhendatud koduõppevorm, mille kohta täpsem info on kooli kodulehel.
Koduõppeosakonna ühised perepäevad ning soojad arutelud koordinaatoritega ja ka teiste peredega pakuvad teadmisi, tuge ja julgust jätkata.
Koduõpe on andnud meie perele võimalusele õppimise kõrval ka päriselt õppida
Toon välja mõned punktid, mida oluliseks pean.
1. Individuaalsus ja paindlikkus
See on see osa, kuidas läbida ÕK nii, et laps tunneks ennast sealjuures turvaliselt, pingevabalt ja motiveeritult saavutamaks püstitatud eesmärke ning õpitulemusi talle omasel viisil. Oluline pluss on minu jaoks see, et erinevate meetodite ja katsetuste abil õpid oma last päriselt tundma. Sa saad selgeks, millised on tema õppimise viisid, kust tulevad erinevad taipamised, kuidas loob seoseid, kuidas õpitu kinnistub, kuidas ta õpitut analüüsib ning hindab jne. See tähendab, et õpilase huvist lähtuvalt on võimalik lõimida erinevaid õppeaineid, mis omakorda lihtsustab ja kiirendab tunduvalt kogu ÕK läbimist.
Minule tähendab individuaalsus ennekõike seda, et laps võib uudistada maailma omas rütmis vastavalt oma võimetele, sealjuures on õppimisoskuse arendamine ja kogu õppeprotsess lapsele mõistetav ning läbinähtav. Laps kogeb vajadusel suunamist, juhendaja tuge ja abi. Ma tooksin esile koduõppe ühe väga hea punkti paindlikkusest, sest näen Marteni uudishimu elektroonika vallas, mis on võtnud kohati ülikoolitaseme mõõtmed, kuid samas õigekiri piirdub I või II kooliastme õpiharjutustega, mis ei takista tal tegelikult õppida III kooliastmes ja kogeda õpirõõmu. Pigem hõlmab taoline lähenemine õppetööle õpiprotsesside toetamist läbi isikliku huvi ja aitab õpiharjumustel kinnistuda. Lisaksin siia lõppu Albert Einsteini mõtte: kui hinnata kala väärtust tema suutlikkuse järgi ronida puu otsa, jääb ta elu lõpuni arvama, et on loll.
2. Lõiming ja loomingulisus
Õnnestunud lõiming tähendab seda, kui laps omandab vaatlemise, arutlemise, uudistamise, katsetamise käigus soovitud õpitulemused korraga mitmes õppeaines, kogedes mängulisust ja rõõmu, saades teadlikuks õppimise kõigist faasidest, ning õpimotivatsioon säilib või pigem kasvab. Kui lähtuda lapse huvist, on õppija motivatsioon pea alati kõrge, kuid siinkohal peab arvestama asjaoluga, et iseõppimisoskus ja õppimise teadvustamine on kestev protsess, millele koduõppes pööratakse suurt tähelepanu. Paindlikkus ja tugi puudujääkide märkamises on koduõppes kindlasti kergemini tuvastatav ning ka lapse õpioskusi arvesse võttes ja õpiülesandeid koostades lihtsamini lahendatav.
Alustades on kõige raskem lahti lasta harjumuspärasest koolisüsteemi mängimisest, hirmust ebaõnnestumise ees, sest mulle tundub, et last vaadatakse sageli läbi pisikese lukuaugu ja hinnatakse vastavalt augu suurusele, jättes seejuures peitu lapse enda olemuse. Kumbki minu lastest ei ole huvitatud laua taga teadusliku teksti pähe tuupimisest, mida aastate pärast keegi ei mäleta, seega leidsime kohti, tegevusi ja viise, kuidas veel õpitulemusi saavutada ja neid praktiseerida. Tänaseks on selge, et mis aga lapse silmad särama paneb, seda peaks kajastama ka õpimapp. Pinge- ja hinnetevaba õpiülesannete lahendamine annab ruumi loomingule ja eneseavamisele, andes märku lapse loomupärasest olemusest, rõhuasetusega kvaliteedil, mitte kvantiteedil. Alati on võimalik võtta lisaks ainealaseid lisatunde või läbida koolitusi, nii et miski lapse vajadusest lähtuvalt õpetamata ei jää.
3. Analüüs ja mõtestamine
Koduõppe oluline osa meie peres on arutlemine kõikvõimalikel teemadel ja veelkord arutlemine. Hea eelduse avatud aruteluks loob julgus küsida ning väljendada mõtteid ja tundeid, selleks peab olema vanema/juhendaja ja lapse vahel usaldav ning austav suhe. Selle pinnalt on hea ühiselt otsa vaadata eesmärkide püstitamisele ning analüüsida koos saavutatut. Hea analüüsi mõte seisneb selles, et laps saab kogeda tagasisidet kriitika- ja hinnanguvabalt ning on sealjuures motiveeritud arutlema nii kogetud murekohtade, oma ideede mõtestamise üle kui ka jätkama uute suundade katsetamisega, tehes sealjuures vigu.
4. Hindamine ja väärtustamine
Kui küsida lapselt, kuidas ta mingi teadmise või oskuseni jõudis, siis ilmneb protsessi osade ning info väärtus. Hindamise käigus teeb laps olemasolevate teadmiste põhjal põhjendatud valiku. Hindamise juures on oluline lapse intuitiivse tunnetuse märkamine, harjutamine ning selle mõju õppeprotsessile.
5. Elukestev õpe
See on koduõppes rõõmu pakkuv punkt, mis pinged kenasti maandab. See seob kokku kõik õppetegevuse faasid – eesmärgistamisest hindamiseni, beebieast raugaeani. Koduõppe suund on alati uudistamine lapse huvist lähtuvalt. Ma võin oma kogemuses väita, et pea pool RÕK-st on läbitav lapse eakohasest tingitud huvist, kus motivatsioon on kõrge, ning teine pool on see, mida teadlikult ja ka kavalalt saab igapäevaellu sisse tippida, eeldusel, et vanem RÕK-i väga hästi tunneb ning on selle endale põhjalikult ära mõtestanud. Paraku jõuab koduõppele järjest enam neid lapsi, kelle motivatsioon on koolisüsteemi poolt nullitud, loomulik uudistamine tugevalt kahjustunud, mille põhjuseks ei ole muu kui ülepaisutatud õppekavad ning õpilasele sobimatu sildistav ja liigkriitiline keskkond, mis kõigile õpilastele paraku õppimist toetav või soodustav ei ole. On kindlasti palju neid, kellele riiklikult väljatöötatud süsteem osutub vajalikuks ja hästi sobib ning mingeid probleeme ei valmista.
Ikkagi tekib kiusatus küsida... Kas te unistate end tihti maikuu 7. klassi matemaatikatundi, kui õues on 25 kraadi sooja?
Küll on hea, et Jumal on halastaja ja kaastundlik meie suhtes ega heida meid kõrvale, vaid on ajastute ajastuteni meie juures, muutumatuna.
Miks ma räägin koduõppest kui misjonitöö võimalusest?
Minu peas on need mõtted palju kirevamalt emotsioonidega rikastatud, kui hetkel teieni jõuab, kuid jätan ruumi mõtisklemiseks ja palveks, et Jumal võiks olla ise iga mõtte juhtija.
Kui ma vaatan üksikvanemana tagasi viimasele kolmele koduõppeaastale ja lastega koos veedetud ajale, siis ma näen kõikjal Jumala armu, armastust ja juhtimist. Ma olen õppinud väga hindama seda aega, õppides Jumalat rohkem usaldama, sest näen, millised positiivsed muutused on meie elus toimunud.
Ma usun, et Jumala plaan inimese jaoks on avastada ning arendada kõiki andeid ja oskusi, millega saaksime teenida end ümbritsevaid inimesi ja austada Teda. Mul on olnud aega lugeda ja uurida nii erialast kui ka palju kristlikku kirjandust ning praktiseerida kodust misjonitööd. Kindlasti näen ühe võimalusena pakkuda lastele tuge ja avastamisrõõmu, õpetades neid miljöös, mis toob esile Jeesuse jäljed, mida mööda on hea ja turvaline kulgeda. Ma ei muretse enam, kas ma üksi olen piisavalt pädev, vaid usaldan rohkem Püha Vaimu tööd. Samuti jääb mul aega ka isiklike huvidega tegelemiseks ning mõneks tööprojektiks. Kuna plaanin uuesti õpingutega alustada, siis loodan ka selles Taevaisa abile.
Praegune ühiskonna suund on kiirustamine rikkuse ja mugavuse poole, jättes kõrvale kaastunde, halastuse ning armastuse nii kaasinimeste kui ka kõige ülejäänud loodu suhtes. Kui jutt käib haridusest, siis näen ka siin suuresti pigem suunda rikkalikuma palganumbri omamisele kui isiklikule arengule pööratud pilku, rääkimata väärtustest, mille Jeesus on meile ette näidanud. Ma näen koduõppes potentsiaali distantseeruda sellest survest ja anda lastele suurem võimalus veeta aega ühises õppetöös, luua koduõppegruppe ja toetavaid projekte koguduse lastele ja lastevanematele. Ma näen võimalust tulla suletud ruumidest loodusesse ja olla rohkem ühenduses loodu ja Taevaisaga ning jagada ka teistega väärtusi, millesse usume. Samuti näen võimalust hommikuti kuhugi kiirustamata võtta aega koos lastega palveks ja Piibli uurimiseks ja isiklikeks kogemusteks. Ma soovin kõikidele vanematele julgust astuda samme oma laste kaitsmiseks, paremaks haridustee planeerimiseks ning loomaks selleks armastav, toetav keskkond Jumala kaitsva varju all.
Ma usun, et on palju vanemaid, kes sooviksid teistsugust lähenemist õppetööle, aga ei tea selleks võimalusi või kahtlevad enda pädevuses. Võib-olla on sinu soov õpetada lapsi kodus, ehk kardad jääda seejuures üksi või liiga seotuks koduga?
Ma kutsun üles kõiki koguduseliikmeid, kes soovivad olla osa misjonitööst meie laste heaks just koduõppe vormis, palvetama ning panustama selles osas, mille meie Taevaisa südamesse annab.
Samuti ootan koduõppehuvilisi endast märku andma, et kohtuda, et vahetada mõtteid-kogemusi e-mailil art.of.valentina.kuus@gmail.com või telefonil 56748277.
Valentina Kuus
In English