Et jõuda vaimuliku viljakuseni, peame me ise ja peab meie elu saama vaimulikuks. Meie mõtted, soovid, suhted, plaanid – kõiges peab esimeseks saama Jumal.
Sageli on tee vaimuliku eluni meie isekuse, patuarmastuse, usupuuduse ja palju muugi tõttu konarlik ja pikaaegne, lausa eluaegne töö. Aga julgustav on teada, et mitte võimatu. Jumal, kes ei ütle midagi suusoojaks, on lasknud kirja panna tõotused: „See, kes teis on alustanud head tööd, lõpetab selle enne Kristuse Jeesuse päeva!“ (Fl 1:6) „Tulge Jumala ligi, siis tuleb tema teie ligi.“ (Jk 4:8)
Kõlab ju väga turvaliselt ja julgustavalt. Kui Jumal on meiega, kes saab olla meie vastu? Saatan ei pääse lähedalegi. Annaks Taevaisa tahet ja usku hoida ja jääda Tema ligi. Jeesus tuli, et näidata meile vaimulikku elu ja kuidas seda saada.
Andes end täielikult Taevasele Isale, sai Ta täidetud Püha Vaimuga. Ta tervendas inimesi nii füüsiliselt kui vaimulikult. Peale ihu tervendamist ütles Ta tihti: „Ära tee enam pattu, et sulle ei juhtuks midagi halvemat.“ (Jh 5:14) Sellega õpetas ju Jeesus, et ka meie oleme terved, kui kuuletume kõigis valdkondades Jumalale.
„Maailmas ei oleks viletsust, kui inimesed elaksid kooskõlas Looja plaaniga.“ („Ajastute igatsus“, lk 564) „Kui sa tõesti kuulad Issanda, oma Jumala häält ja teed, mis õige on tema silmis, paned tähele tema käske ja täidad kõiki tema korraldusi, siis ma ei pane su peale ainsatki neist tõbedest, mis ma panin egiptlaste peale, sest mina olen Issand, su ravija.“ (2Ms 15:26)
Sama kehtib meile täna. Jumal on tõotanud seda kõigile oma lastele läbi ajastute. Kuigi siin on mõeldud kehalistest haigustest hoidmist, siis kindlasti kehtib see ka vaimuliku tervise ja elu kohta.
Mina usun, et üks väga oluline vaimuliku elu vili on misjonitöö tulemus, minu, meie kõigi tunnistuse tulemus. Harva saadakse küll neid vilju siin elus ise näha, aga küllap nii ongi parem.
Jeesus andis selle töö oma järgijatele ehk kristlastele – kelle me kõik ütleme end olevat – kui kõige olulisema tegevuse ühe kristlase elus üldse.
Mind panid mõtlema prohveti kaudu öeldud sõnad evangeeliumi kuulutamisest: „Selle töö hooletusse jätmine põhjustab kindlasti vaimulikku nõrkust. Kõikjal, kus ei töötata aktiivselt teiste heaks, kaob armastus ja nõrgeneb usk.“ („Ajastute igatsus“, lk 565) Kui oluline on teistele Jumalast tunnistamine minu, meie enda usuelule.
„Kristuse ülesanne jüngritele hõlmab kõiki usklikke ajastute lõpuni. Kõigile, kes võtavad vastu Kristuse elu, on määratud töö kaasinimeste päästmiseks. Seda tööd silmas pidades kogudus üldse asutatigi ning kõik, kes teevad kogudusse astudes tõotuse Jumalaga, peavad olema Kristuse kaastöölised... Ükskõik, missugune on inimese kutsetöö, tema põhihuvi peaks olema võita inimlapsi Kristusele.“ („Ajastute igatsus“, lk 562)
Minu kui kristlase vaimulik viljakus sõltub minu otsusest teha Jumal oma elus kõiges esimeseks, et Ta saaks minu iseloomu kasvatada ja vormida enda sarnaseks. Alles siis saan teha Tema tööd tõeliselt ja südamega ning minu põhihuviks saabki teiste heaolu ja pääsemine.
Meie kõigi kui kristlaste elul on ülev mõte ja eesmärk, mille poole püüelda. On põhjust olla julge ja rõõmus, sest Jumal ise on kogu teekonnal meie kõrval ning Tema viib meid võiduka lõpuni.
„Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.“ (Mt 28:20) „Aga tänu olgu Jumalale, kes meile võidu annab meie Issanda Jeesuse Kristuse läbi! Niisiis, mu armsad vennad, olge kindlad, kõigutamatud ning ikka innukad Issanda töös, teades, et teie vaevanägemine Issandas ei ole tühine. (1Kr 15:57, 58)
Piret Oja
Jeesuse elu siin maa peal teenis ainult ühte eesmärki
Selleks et taim või puu-põõsas kannaks vilja, peavad olema head tingimused: piisavalt päikest, niiskust, sooja ja küllaldaselt toitaineid.
Ka inimene kannab vilja. See tähendab, et igal inimesel on hea või halb mõju, mida ta enese ümber levitab näoilme, kehakeele, sõnade ja tegude kaudu. Enam-vähem see, mis on meie sees, paistab ka väljapoole.
Jumal soovib, et keegi ei elaks vaid enesele, et ei oldaks nagu lopsakate lehtedega viljatu viigipuu. Jumal soovib, et meie elu ei oleks asjatu, et teised inimesed saaksid toidetud viljast, mida endas kanname.
Kui oleme ise uuesti sündinud ja jääme Püha Vaimu kaudu tõelisse, pidevasse ühendusse Kristusega, siis kogu meie olemus, alates tundemaailmast, mõtetest kuni tegudeni jutustab Jeesusest Kristusest meie sees. See teeb meid lahkeks ja südamlikuks. See väljendub meie huvides, meie kõneteemades Jeesusest Kristusest, meie heades tegudes, ohvrimeelsuses ja rõõmsas enesesalgamises. See kõik toimib meis endis arendatud vaimuviljade kaudu, mis on armastus, rõõm, rahu, headus, lahkus, tasadus, kannatlikkus, ustavus ja enesekontroll.
Vaimulikult viljakas kristlases elav Püha Vaim tõmbab inimese Kristuse juurde, sest ta allub taevasele juhtimisele.
Jeesuse elu siin maa peal teenis ainult ühte eesmärki – tervistada inimeste ihu ja hinge ning tuua nad nii palju kui võimalik Jumala juurde.
Jeesus on andnud ka meile eeskuju ja ülesande siin maailmas. Nii nagu Temagi allus Isa juhtimisele igal päeval sügavate palvete kaudu ja kogus viljavihke oma maise teenistuse kestel, nii meiegi. Vaimulikult viljaka kristlasena peame alistuma täielikult Püha Vaimu juhtimisele, olema tunglakandjaks, tõe ja armastuse levitajaks peatselt hukkuvale maailmale.
Vaimulik viljakus tavaelus sõltub Püha Vaimu tegevusest meie sees, meie alistumisest taevasele mõjule, Jumala usaldamisest ning enese täielikust äraandmisest Kristusele.
Hille Ibrus
Mis seostub sulle sõnapaariga „vaimulik viljakus“?
Mõeldes sõnapaarile „vaimulik viljakus“, tuleb esimesena mõtteisse, et tähendus on sügav. Kõigepealt „vaimulik“ – see viitab millelegi üleloomulikule, vaimsele, millelegi nähtamatule, mida peab tajuma, kasutades pigem muid meeli kui nägemine ja kuulmine. „Viljakus“ aga viitab tootlikkusele, tekib midagi uut. Minu mõtted liiguvad Jumala Püha Vaimu poole, kes tegutseb inimese sees. Mille muuga Ta tegeleb, kui vaimu viljade kasvatamisega (Püha Vaimu viljad). Konks on aga selles, kas me seda tahame ja laseme teha või ei – meie tahe on eelduseks. Pauluse kirjas galaatlastele 5:22–23 on kirjas, mis on need Vaimu viljad: armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus ja enesevalitsus.
Kuidas väljendub või võiks väljenduda vaimulik viljakus kristlase tavaelus?
Kristlase igapäevaelus võiks vaimulik viljakus väljenduda kõigis neis omadustes, mis eelnevalt loetletud. Kui Püha Vaim saab meie sees tegus olla, siis väljenduvad meie igapäevaelus sellised omadused nagu armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus, tasadus ja enesevalitsus. Me suudame ainult tänu Püha Vaimu tööle endas kanda ja säilitada neid häid Vaimu vilju. Küsimus on selles, kas sina ja mina seda tahame.
Külli Keel
Selleks et Jeesust järgida, on vaja suhet Jeesusega
Tahaksin alguseks ära märkida kaks teksti Jumala Sõnast. „Kogu Pühakiri on Jumala sisendatud ja kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses.“ (2Tm 3:16) „Aga Vaimu vili on armastus, rõõm, rahu, pikk meel, lahkus, headus, ustavus,tasadus, enesevalitsus-millegi niisuguse vastu ei ole seadus.“ (Gl 5:22, 23)
Vaimulik on vastand sõnale lihalik, samas liha ja vaim moodustavad inimese. Loomisel kasutas Looja mulda, et vormida inimkeha. Puudu oli aga elu ning Looja puhus temasse eluhinguse, andis talle vaimujõu või elujõu. Me oleme siia maailma asetatud, et valida kas Jumal või kõik muu. Meil kõigil on olnud hetki, kui püüame mõistatada: milleks me oleme siia maailma sündinud, mis on meie eesmärk. Armastada ja olla armastatud. Armastada keda või siis mida? Kuna meile on antud võimalus elumõtte üle juurelda, siis see, et meie hing õpiks tundma Loojat, olema Tema armastavas osaduses läbi keskkonna, sõprade, perekonna, tuttavate, töökaaslaste ja ühiskonna. Oleme koolis, mille kestus on meie eluiga, ning eksami sooritamine on siis, kui tuleme Isa ette ning Ta pärib meie elu kohta. Ainuke vahe on siis, kas minu eest seisab Jeesus, kes on maksnud sellise summa, mille eest võlgnen Talle oma elu.
Viljakus on nagu tulemus inimhinge arengus. Vanemate poolt edasi antud tarkused (nendega ma ei saa eriti hoobelda). Armastus, mida tunneme oma kodus, toit, riided – need kõik on elementaarselt vajalikud. Sõprussuhted, kool, ühiskond on meile kasvupinnaks. Kõige selle autor on Jumal, Looja ja Lunastaja. Tema on meid siia asetanud ning vastavalt sellele infole, mille keskkond meile annab, langetame otsused. Viljakus siis on inimhinge areng. Vaatleme taime kui lihtsat näidet. Ta vajab keskkonda, selleks on muld, vajab päikest või valgust fotosünteesiks. Nüüd ülekantud tähenduses on hing nagu taim, valgus või päike on Jumala arm ja armastus, juured Püha Vaim ja aeg veedetud Jumala Sõnaga ning muld – Jumala Sõna. Me ammutame tarkust ja kogemusi Jumala Sõnast ning reageerime vastavalt.
Kes on kristlane? Jeesuse Kristuse järgija. Selleks et Jeesust järgida, on vaja suhet Jeesusega. Kristus on vajutanud oma pitseri meie südamesse. Me oleme Tema omad, kallim kui kuld või teemandid. Jeesus investeerib inimestesse. Tema jaoks on oluline armastus, ligimese armastus, Kristus tuli leevendama, vabastama inimesi ahelaist. Kristlane on ülekohtu vastu võitleja, kuid mitte üksi, vaid koos Jeesusega.
Arli Subi
Mina olen põld ja minu Looja põlluharija
Viljakus seostub mulle kauni kuldse viljapõlluga! Et saavutada hea tulemus ehk olla viljakas teraviljakasvatuses, on oluline tunda oma põldu, teada kohalikke kliimaolusid ning osata arvestada taimeliikide ja sortide vajadustega. See on eelduseks asjatundlikule, õigeaegsele tööde tegemisele ja sobivate tehnoloogiate valikule.
Kui mina olen põld ja mu Looja põlluharija, siis milline on meie kummagi roll viljakandmise juures?
Mõtleme, alates algusest! Kas Isa tunneb mind? Kas Issand teab mu „kohalikke kliimaolusid“? Kas Looja oskab arvestada „taimeliikide ja sortide vajadustega“? Jah, jah, jah! Seega, kas mu Jumalal on eeldused saada head vilja?
Mõtleme edasi! Kas Jehoova teab, millal on ühe või teise tegevuse aeg minu juures? Jah, teab. Kas imeline Nõuandja oskab, teab millist „tehnoloogiat“ minu juures kasutada? Jah, oskab.
Kui kõik see on Issanda, minu Jumala käes, mis on siis minu roll?
Olen põld oma Loojale! Kas ikka olen? Põld ei kao, ei jookse ära. Põld on a l a t i peremehele olemas! Olgu vihm või päike, külm või palav – a l a t i on põld olemas peremehe jaoks! Ja veel: põld ei dikteeri põllumehele, mida, kuidas, millal, millega, kus jne teha! Hämmastav, kui palju ma Jumalale kipun nõu andma! Tema on minu LOOJA ja mina annan Talle nõu!? – Häbi on! – Tänu, suur tänu, et kuningate Kuningas ei arvusta mu käitumist! Ta kutsub: „Tule mu juurde, pöördu mu poole…“ ehk „Ole Minu jaoks olemas – alati! Luba. Ma puhastan ja harin, künnan ja külvan! Puhastan taas! Väetan ja kastan, kärbin ja lõikan, poogin ja paljundan, kasvatan ja küpsetan! Mu armas põld, luba Ma teen seda kõike nii nagu näen parima olevat!“
See kutse on kõigile, ka sulle! Palun luba Loojal endas vilja luua. Ja siis kanname vilja, mõni sada, mõni kuuskümmend, mõni kolmkümmend seemet. Aga iga seeme saab küpseks ja koristatakse ära. Mis on see vili, mille Issand koristada tahab? – Iseloom! Minu iseloom, mis on Kristuse sarnane („Teil olgu Kristuse meel.“ )!
Vally-Reet Järs
Milles väljendub vaimulik viljakus tavaelus?
Et kõike seda endasse kinnitada, on vaja alanduda Jumala ette ja paluda Püha Vaimu juhtimist. Kui oleme Püha Vaimu poolt juhitavad, siis hakkabki meie igapäevaelus ilmnema vaimulik viljakus. Me leiame endas järjest tihedamini sisemist rahu, leiame tahet olla vooruslikud. Kui usume ja usaldame Jumalat, siis tekib sisemine tunnetus: tahame rakendada Jumala Sõna, millest oleme aru saanud ja endasse salvestanud, omaks võtnud – kinnistada seda oma mõtetesse ja tõekspidamistesse.
Kasinust saame rakendada alates toidust, riietusest, asjade hulgast meie majapidamises, kasutades kõike kokkuhoidlikult.
Oma kogemusest leidsin, et minul tuli alustada kannatlikkusest. Elasin läbi südameinfarkti, suuresti selle tõttu, et olin äkkvihaga, vihastusin hetkega. Jumal hoiatas mind. Olen juba ligi paarkümmend aastat usus olnud, aga ikka solvusin mõningate asjaolude tõttu teiste ütlemiste peale. Siit moraal: ära ägestu, ära vihasta, lase probleemil lahtuda ja tee otsused alles siis. Arvesta, et sinu mõte ei pruugi teise inimese silmis kõige õigem olla. Kannatlikult tuleb üksteisele oma arusaama selgitada, kas teine sai sinust ikka õigesti aru. Nii selguvad meie suhetes vastastikused arusaamad. Minul on kulunud selleks ligi 20 aastat. Kindlasti saavad mõned kiiremini.
Tuleb aktsepteerida teiste arusaamu, mis võivad minu omadest erineda. Kui avaldada teisele asjaolud, millest sina lähtud, siis võib juhtuda, et teine võtab sinu poolt esitatu vastu ja tunnistab su arusaama sobivaks ka endale.
Kadri Vollmann
In English