Kõik, kes on proovinud vabaneda mõnest halvast harjumusest teavad, kui raske see võib olla ja kui lihtne on komistada ning tagasi langeda. Kuid raske ei tähenda tingimata võimatut või kättesaamatut.
Kui kokaiini või heroiini sõltuvusest on võimalik lahti rabeleda, siis ei tasu alla anda legaalsete sõltuvust tekitavate ainetega nagu nt alkohol ja suhkur või sõltuvust tekitavate tegevustega, nt ebaterve seks, sotsiaalmeedia või nutisõltuvus.
Kuidas sõltuvust ära tunda?
Sõltuvus tekkib varem või hiljem uimastite, alkoholi, tubaka tarvitamisel, kuid võib tekkida iga aine või tegevusega, mis tekitab ajus piisavalt suure dopamiini purske.
Mõned sõltuvuse tunnused:
- Tugev soov tarvitada ainet või teha tegevust, mis naudingut pakub
- Vajadus järjest suurema koguse järele
- Sõltuvus (raske katkestada või lõpetada)
- Suur tõenäosus tagasi langeda
- Halb mõju indiviidile ja/või ühiskonnale
Tavaliselt märkavad probleemi esimesena lähedased, mitte sõltlane ise. Tihti kaasnevad sõltuvusega ka unehäired, suur üle- või alakaal, ärrituvus, ärevus, väsimus, arusaamatud otsused jne. Kuna aga need tunnused võivad olla põhjustatud ka millestki muust, on sõltlasel lihtne ennast ja teisi petta.
Dopamiin — motivatsiooni molekul
Kui meil on tegemist kahjuliku käitumise, meeleolu häirete, sõltuvuste või ülesöömisega, ei saa üle ega mööda dopamiinist. Dopamiin on neurotrasmitter, mis juhib meie motivatsiooni, emotsioone, aktiivsust, vererõhku, und, keskendumisvõimet jne.
Dopamiin on osa meie aju limbilisest osast, või nö vanast aju osast, nagu mõnedele meeldib seda nimetada. Limbiline süsteem on seotud bioloogiliste vajaduste rahuldamise ja emotsioonidega. See reguleerib meeleolu ja tegevusvalmidust, emotsioonie, õppimis- ja mäluprotsesse.
Dopamiini roll selles vanas ja lihtsas aju osas on olla sõnumitoojaks. Siit ka siis nimetus — motivatsiooni molekul. Ehk siis, see kui motiveeritud, aktiivsed või millises meeleolus me oleme, sõltub paljuski meie dopamiini tasemest. Ja mis antud kontekstis eriti oluline, me kipume kordama neid tegevusi, mis meie dopamiini taset tõstavad.
Loomulikud tegevused ja ained, mis meie dopamiini taset tõstavad ja läbi selle meie tegutsemist suunavad, on: toit, seks, armastus, sõprus ja millegi uue õppimine. Kuid lisaks limbilisele süsteemile on meil ajus ka nö kõrgemad või keerukamad osad. Üks neist on otsmikusagar, mis juhib meie planeerimise ja otsustusprotsesse.
Otsmikusagar ja dopamiin
Ideaalis peaks tavaolukorras juhtohjad olema otsmikusagara käes, kuid paraku ei ole see alati nii. Halbade harjumuste mõjul võib kergesti juhtuda, et limbiline süsteem sõidab (vähemalt mõnedes küsimustes) otsmikusagarast üle ja võtab ohjad oma kätte.
Näiteks, kui dopamiin toob sõnumi, et oleme näljased ja oleks vaja midagi süüa, siis on meil valik. See valik on otsimikusagara ülesanne. Võime otsustada, kas me sööme, millal me sööme, kellega me sööme, kus me sööme, mida me sööme jne. Normaalses olekus peaks lõplik otsus jääma otsmikusagarale, mitte limbilisele süsteemile.
Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...
In English