Kui ma mõtlen Merlele, tuleb mulle meelde üks raske periood mu elus. Mul oli nii raske ja paha olla, et ma ei soovinud oma muredest mitte kellegagi rääkida – ma ei tahtnud, et mind haletsetaks. Püüdsin murele mitte mõelda ja lihtsalt edasi elada, üle saada. Ühel reedesel päeval Merle helistas mulle ja teatas, et ta tuleb õhtul külla ja toob mulle süüa. Nii armas! Ma polnud tõesti tükk aega korralikult söönud. Ja nii me seal istusime ja sõime ja äkki avastasin, et räägimegi sellest minu suurimast murest – ilma et mind haletsetaks. Ja korraga hakkas palju kergem.
Merle on inimene, kes lihtsalt jõuab iga abi vajava sõbrani. Tal on kaastundlik süda ja samas oskab ta olla mitte pealetükkiv. Ta on inimene, kes räägib Jumalast just armastustegude kaudu. Ta tuleb ja on lihtsalt olemas ja aitab väga praktilistes asjades. Ja eks just seda ootabki enamik inimesi ka Jumalalt. Merle oskab näidata, et Jumal on olemas ja et Jumal hoolib.
Mida oled täheldanud – mis on inimeste suurimad vajadused?
Suurim vajadus on olla armastatud ja vajadus hoolida. Mulle tundub, et kui kõht on täis ja tuba soe, on pingereas järgmised just eelpool mainitud vajadused. Me sündisime ju mingil põhjusel. Oleks suhteliselt jama arvata, et ma sündisin selleks, et mu ema ja isa soovisid järglasi. Kindlasti ei ole me olemas ainult selleks, et elada oma kõige lähemate elu parendamiseks. Ma arvan, et oleme siin selleks, et luua armastuse tunnet võimalikult paljude inimeste südames. Alati ei pea selleks tegema suuri tegusid, vaid lihtsalt olema kellegi jaoks olemas. Kasvõi kaugel. Näiteks minu tädi pere lihtsalt olemas olemine on midagi nii suurt, et kui neil kasvõi korraks külas käin, olen ma armastust nii täis, et sealt tulles tekib vajadus seda tunnet välkkiirelt jagada. Mu ümber on veel palju selliseid inimesi, aga esmalt meenus mulle kohe tema.
Mis sa arvad, mis on see, mis paneb inimesi sind usaldama?
Võib-olla ehk see, et julgen endast kõike rääkida, kui on selleks mõjuv põhjus ja saan oma kogemusest rääkides kedagi lohutada. Mul vist ei ole saladusi, mida ei tohi rääkida, see oleks liiga keeruline.
Kui palju sa räägid Jumalast inimestele, kellele toeks oled?
Olen olemas ja Jumalast räägin hiljem. Kui just pole vaja kiirelt palvetada. Olukorrad on alati erinevad ja Jumal lahendab need olukorrad ise ja korraldab meid kõiki sinna, kus vaja. Ma ei kaalu ega kahtle kunagi, mida millal rääkida, see raiskab aega.
Ma räägin Jumalast siis, kui räägin endast. Eriti kui keegi minu tegemiste üle imestab. Eriti mu parim sõbranna, kes ei suuda mõista, kuidas ma võin arvuti taga istuda ja 40 lk sisse trükkida. Ma ei mõista seda isegi. Siis pean igal juhul Jumalast rääkima.
Kui vastuvõtlikud on inimesed Heale Sõnumile? Kui palju inimesed Jumalat otsivad?
Kõik inimesed otsivad Jumalat. Teisiti ei saaks ju olla, me oleme kõik Tema loodud. Ka need, kes ütlevad, et ei otsi või ajavad mingit muud jama. Ka heale sõnumile on kõik väga vastuvõtlikud.
Kui tihti sa inimesi kirikusse kutsud? Millistele üritustele?
Ma ei kutsu tihti inimesi kirikusse. Kirikusse tulemise ja seal käimise vahel on pikk maa. Kirikusse kuulumise vajaduse ja seal käimise sain mina ise väga lihtsal viisil ja mitte inimliku kutsumise kaudu. Kellegi kutsel poleks ma kirikus vist käima hakanud.
Mida võiks lugeja teha, et rohkem märgata enda ümber abivajajaid?
Meie juurde tuleb täpselt selline hulk abivajajaid, kui palju me aidata tahame.
Mitte kunagi öelda ”ei” ja ”hiljem”, sest kolmandal katsel ei jookse ka päris rumal vastu seina. Kahelda ka ei tohi, sest siis saab keegi järgmine selle mõnusa tunde endale.
Mismoodi ära tunda see, millist abi inimene meilt ootab?
Ma olen ise otsekohene ja ma eeldan, et ka need, kes minuga suhtlevad, ei keeruta. Ja nad ei keeruta ka tõesti.
Mitu sõpra sul on ja keda sa sõbraks pead?
Ma ei tea, kuidas seda rehkendust teha, aga tean, et neid, kes mind igas olukorras aitaksid, on umbes 5 ringis. Arvan, et võin neid sõpradeks pidada. Keda ma sõbraks pean? Tegelikult ma ei oska vastata. Ma tahaksin vastata, et sõber võiks olla keegi, kes sinuga sarnaselt elu näeb. Ometi on mul sõpru, kes ei näe Jumalat minuga sarnaselt.
Kui palju sul enda jaoks aega jääb?
Nii palju, kui tahan. Minu enda aeg ei tähenda ju seda, et ma peaksin üksi olema, kui seda mõtled. Mul palju aega üle ei jää ja mulle ei meeldigi üksi olla.
Nii lihtne Jumala kuulutamine ongi – lihtsalt tuleb kinni haarata igast võimalusest näha teist inimest enda kõrval. Aitamise tunne on hea tunne. Ja kui sina tunned, et tahad aidata – ära oota ega kahtle, lihtsalt tee seda. Samas – kui tunned, et vajad ise abi, siis küsi seda sõpradelt julgesti. Lase neil tunda seda head-head aitamise tunnet. Küll tuleb päev, mil ise neile või kellelegi teisele abi pakkuda saad.
In English