Maarja kiituslaul

„Ja Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.“

Lk 1:46–55

Märtsis tähistatakse naistepäeva, mis annab omalt poolt põhjenduse kirjutada naistest, ennekõike naistest Piiblis. Märtsikuus on ka teine tähtpäev, mis on pühendatud ühele Piibli naisele: 25. märtsist on üheksa kuud esimese jõulupühani. Seetõttu on kristlik kirik tähistanud seda päeva ühena paljudest maarjapäevadest kirikukalendris, täpsemalt Jeesuse sündimise kuulutamise pühana, mil ingel ilmus Maarjale ja kuulutas meie Issanda peatset lihakssaamist. 

Ma ei plaani siinkohal arutleda Jeesuse sünnipäeva ega ka Tema sündimise kuulutamisega seotud tähtpäevade kuupäevalise õigsuse üle, vaid pööran sinu tähelepanu, kallis lugeja, Maarja kiituslaulule, mille ta laulis või rääkis kohtudes oma sugulase Eliisabetiga, kellele ta oli pärast Jeesuse sündimise kuulutamist külla läinud ja kelle lapseootus oli samuti Jumala ime.

Maarja kiituslaul on nii oma nimetuse kui ka sisu poolest kiitus- ja ülistuslaul. Ilmselt on see tekst üks vanimaid kristlikke palvetekste. Teksti kohta on teada, et seda on juba enne IX sajandit loetud või lauldud kirikutes jumalateenistusel. Selle kirjakoha on valdavalt ladinakeelsena viisistanud ajaloo vältel vähemalt kümned heliloojad, nende hulgas ka meie, Eesti oma helilooja Arvo Pärt. 

Maarja kiituslaulu juured on Vanas Testamendis. Kõige rohkem seoseid on sellel Hanna kiituslauluga (1Sm 2:1–10), aga tekstis on seoseid ka kuningas Taaveti tänulauluga (2Sm 22:2–51), Moosese raamatute ja Psalmidega. 

Nii Hanna kui ka Maarja puhul oli Jumal „vaadanud oma teenija viletsuse“ või „madaluse“ peale (1Sm 1:11; Lk 1:48). Samuti on siin ühiseid jooni Jaakobi naise Lea sõnadega, kui ta oli sünnitanud Aaseri (1Ms 30:13).

Uues Testamendis on inimene jagatud kolmeks: vaim, hing ja ihu. Selline jaotus on nimetatud 1Ts 5:23 kirjakohas, mis on apostlite aegne paruusiavormel, see tähendab Kristuse peatse taastuleku uskumist tähistav fraas. Seda salmi on vähemalt adventkirikus kasutanud jumalateenistust juhtivad vaimulikud või koguduseliikmed koguduse õnnistamisel ühe võimaliku õnnistussõnade variandina. Hingest räägitakse Uues Testamendis kui mõistusest ja ka tunnetest. Vaim on aga inimese minaolend, lihtsustatult ihu vastand inimese juures. Maarja alustab kiituslaulu, mainides nii hinge kui ka vaimu: 

Mu hing ülistab Issandat
ja mu vaim hõiskab Jumala, 
minu Päästja pärast.

Maailma ja ristikoguduse ajaloo vältel on hinge ja vaimu küll oluliseks peetud, kuid samas on nii mõnigi kord jäetud tagaplaanile keha, ihu. Kuni selleni välja, et ihu on peetud lausa paha allikaks, millest lähtuvad näiteks himud ja sellest tulenevalt on mindud välja äärmusliku, tervistkahjustava askeesini. Samas oli Maarja hea kehaline tervis Jumala Poja lihakssaamise juures samuti oluline. Tõsi küll, tänapäeval läheb inimene mõnikord oma kehale tähelepanu pööramisega välja teise äärmusesse, tehes kehast lausa kultusobjekti. 

Maarja kiituslaulus kordub Piiblist küllalt tuttav ülema ja alama rollide vahetamine. Siin on jälle otsene sarnasus Hanna kiituslauluga (1Sm 2:7–8a). Samuti sarnaneb see Jeesuse korratud fraasiga enda ülendaja alandamisest ja alanduja ülendamisest ning esimese ja viimase rollivahetusest. Taaveti tänulaulus kordub peaaegu läbivalt mõte, kuidas Jumal aitab nõrgemat ja alandab tema tugeva vastase. Selles laulus on otse välja öeldud mõttetera, et „alandus teeb suureks“ (2Sm 22:36).

Maarja kiituslaul lõppeb mõttega, et Jumala Vanas Testamendis antud tõotus, saata Messias, on täitunud. See on otsekui vastus Hanna ja Taaveti tänulaulu lõpule, kus mõlemad ootavad Jumala Võitu suureks ja tugevaks tegemist, ülendamist (1Sm 2:10; 2Sm 22:51).

Kokkuvõtteks saab nentida, et Maarja kiituslaulus toodud ülistus Jumalale on tänu talle selle eest, et Jumal on kuulnud Vana Testamendi laulikute palveid. Et Jumal on inimpõlvede jooksul viinud ellu oma plaani ja see tipneb Maarja erilise rolliga, lahti seletatult Jeesuse sündimisega. Lõpuks on Jumal andnud maailmale Juuda suguharu järeltulija, Taaveti kuningasoost sündiva Messia, kes halastab Aabrahami soo peale ja võtab ta oma hoole alla.

Maarja kiituslaulul on seega otsene seos Vana Testamendi sünagoogilaulu ja -palve traditsiooniga. Mõlemas on esil samad mõtted ning see kinnitab veelkord Vana ja Uue Testamendi lahutamatut sidet. Kui Vanas Testamendis on esil Messia ootus, siis on see ühtviisi olemas ka Uues Testamendis kuni Jeesuse sünnini, näidates, et Vana Testamendi messianoloogia jõuab välja Jeesuse juurde.

Toivo Kaasik on Rakvere ja Jõgeva adventkoguduse pastor