Üks elumuutvamaid asju, mida olen teinud, on isikliku palvepäeviku pidamine. See on kõige lihtsam Wordi dokument minu arvutis. See, mis saab alguse vaid paarist minutist, võib kasvada rohkem kui tunniajaseks ettevõtmiseks.
Varem arvasin, et mul ei ole hommikuti piisavalt aega, et palvetada. Aga pärast palvepäeviku järeleproovimist hakkasin aru saama, kui palju rohkem ma päeva jooksul korda saadan, kui alustan päeva õigesti. Jäänud kiirustamiste keskel ajast Jeesusega ilma, satun kergemini stressi. Ma olen vähem lahke ja abivalmis oma naise ja tütre suhtes. Ma olen haavatavam uhkusele ja vähem huvitatud teistest. Aga hommikune aeg Jeesusega palvepäeviku juures muudab kõike seda ja veel rohkemgi.
Jumal on mind kasvatanud, mind parandanud, mulle andestanud, mind innustanud ja muutnud – kõike seda seetõttu, et olen veetnud aega Tema ligiolus, alistunud Tema väele ja tänanud Teda Tema armastuse eest. Minu palvepäeviku aeg koos Jeesusega tuletab mulle meelde, kes Ta on, kes olen mina ja miks ma siin olen.
Ehk on just siin põhjus, miks vajas isegi Jeesus nii palju aega palveks. Luuka evangeelium maalib meile pildi Jeesuse elust kui teekonnast edasi ja tagasi palvemäe vahet. Palve kaudu sai Jeesus täis Püha Vaimu (Lk 3:21, 22), alandlikkust (Lk 5:16), tarkust (Lk 6:12–16), selgust enda identiteedi osas (Lk 9:18), Jumala au, mis Tema kaudu paistis (s 28–36), väge kiusatusele vastu panna (Lk 33:32–40), alistumist
(s 42), tugevust nõrkuses (s 43) ja ohvrimeelset kuulekust kuni ristini (s 44–47).
Palve vajalikkus
Kui Jeesus vajas nii palju palvet, kui palju vajame seda siis meie! Ehk aitab just palvepäeviku pidamine meil palveelus Jeesuse sarnasemaks saada. Mina palvetan oma palvepäevikus nii:
Minu süda – „Loo mulle, Jumal, puhas süda, ja uuenda mu sees kindel vaim!” (Ps 51:12)
Ma mõtlen oma viimase aja tunnetele, mõtetele ja tegudele. Kas seal on märke uhkusest, isekusest, enesekesksusest…? Mida pean eriliselt Jeesusele üles tunnistama? Missugused pinged ja vaevad pean Talle üle andma? Kas on keegi, kelle käest pean andestust paluma või kellele ise andestama? Kuidas on mul õnnestunud väljendada oma armastust abikaasa ja laste vastu? Kui olen iga osa oma südamest Jeesusele alistanud, tunnen imelist rahu ja vabanemist.
Jumala süda – „Jätke järele ja teadke, et mina olen Jumal…” (Ps 46:10)
Ma soovin Jumalaga rääkida, ent lisaks sellele olla vaikselt ja kuulata Teda. Kuidas näeb Jumal minu elu ja minu mõtteid? Kui ma adun, kui palju Ta minust hoolib, olen palju rohkem valmis Teda usaldama. Ma mõistan, et kui taotlen asju, mis on tähtsad ka Temale, teeb Ta kõik selle, mida suure pildi saavutamiseks vaja on.
Kiitus – „Tulge sisse ta väravaist tänuga, tema õuedesse kiitusega; ülistage teda ja andke tänu ta nimele!” (Ps 100:4)
Kui keskendun sellele, kes on Jumal, ja Teda selle eest tänan, tunnen end inspireerituna. Ma ütlen Talle, kui imeline Ta on, ja miks. Ma tsiteerin sageli Pühakirja ja lauluraamatu laule. Ma olen hämmastunud Jumala täiuslikust pühadusest, lõputust armastusest, äärmuslikust armust ja kõikväelisusest.
Ettenägelikkus – „Ja Eliisa palvetas ning ütles: „Issand, tee ometi ta silmad lahti, et ta näeks!” Ja Issand tegi poisi silmad lahti ja too nägi, ja vaata, mägi oli täis tuliseid hobuseid ja vankreid ümber Eliisa.” (2Kn 6:17)
Ma tänan Jumalat viiside eest, kuidas näen Teda tegutsemas. Ma kirjutan välja lugusid ja vastatud palved, jumalikud kokkusaamised ja tõendid Tema armastusest, mida olen kogenud enda ja oma pere elus. See kasvatab minu usku.
Inimesed – „Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses. See on hea ja meeldiv Jumala, meie Päästja silmis, kes tahab, et kõik inimesed pääseksid ja tuleksid tõe tundmisele.” (1Tm 2:1–4)
Ma tõstan palves teisi inimesi Jumala ette ning palun, et nad näeksid Jumala ligiolu oma elus. Eriti meeldib mulle palvetada nende eest, kes ei ole end veel Kristusele andnud. Seejärel tänan Jumalat armastavate vastuste eest, mis on saabunud isegi enne, kui mina mingeid tulemusi märkan. Sageli annan inimestele kohe märku, et olen nende eest palvetanud. Samuti küsin, kas on midagi erilist, mille pärast nad eestpalvet sooviksid.
Ühel hommikul tundsin tungivat vajadust palvetada pere eest, keda ei olnud üle kuue kuu kirikus näha olnud. Ma saatsin neile sõnumi, et anda teada, et ma palvetan nende pärast. Ma ei teadnud midagi sellest, et just sel hetkel oli nende pere väga keerulises olukorras. Naine oli parasjagu teise lapsega sünnitusel, kuid mees oli oma töökohustuste tõttu mereväes perekonnast eemal. Umbes kuu aja pärast olid nad kirikus tagasi. Ma olin ülirõõmus! Selle pere ema rääkis mulle oma pere viimase aja sündmustest ning tänas mind siiralt palvete eest. „Ma tundsin end nii üksi ja olin väga pinges,“ ütles ta. „Mul oli nii hea tunne, kui sain teada, et keegi palvetab minu eest.“
Kui palvetan teiste pärast regulaarselt, näen selgemini Jumala unistusi nende eluks Tema ustavate jüngritena. Jumal annab mulle kindlustunde ja tarkuse ja soovi, et neid teadlikult julgustada ja kutsuda neid astuma Jeesusele veel üks samm lähemale. Ma olen näinud paljusid inimesi, kelle nimi on minu palvepäevikus, võtmas vastu kutset piibliõppesse ning osalemas evangeelsel seminaril. Ma olen näinud, kuidas paljud on tulnud ristimisele ja neist on saanud oma kohaliku koguduse aktiivsed liikmed.
Usku kasvatav teguviis
Nende viie aspekti järgimine palvepäevikus on kasvatanud minu usku ja see on mind kinnitanud. Ma püüan neist mitte liiga jäigalt kinni pidada, kuna soovin vestluses Jeesusega järgida oma südant. Kui nende punktide järjekord läheb segamini või on kord fookus ühel ja siis jälle teisel, on ikka kõik hästi ja küllap on sel päeval just seda tarvis.
Igapäevase palvepäeviku pidamine on mõjutanud minu elu, kuid lisaks sellele kindlasti terve minu pere elu. Minu abikaasa Caitlin peab enda palvepäevikut. Ja ta kinkis palvepäeviku ka meie 3-aastasele tütrele Quinnile. Kuigi Quinn ei oska veel kirjutada ega lugeda, meeldib talle sinna päevikusse väikseid pilte teha. Kui ta loeb meile ette, mida ta Jeesusele kirjutas, on see väga armas.
Ühel päeval, kui sõitsime pikalt reisilt kodu poole, hüüdis Quinn tagaistmelt: „Meil ei olnud täna aega Jeesusega!“ Ta oli tähele pannud, et olime jätnud oma hommikuse rutiini vahele, kuna me ei olnud kodus. Ma tänan Jumalat, et mu tütar õpib iga päev palves Jeesust otsima.
Kogu universumi Jumal kutsub meid armastavalt Temaga palves ühendust võtma – igal hommikul. Ta andestab meile need korrad, kui oleme vastamata jätnud. Ta ei palu meil tulevikuks mingeid lubadusi anda. Ta palub ainult tänast. Meie palvehetked on Jeesuse suurim aare – nagu ka meie oma.
Miks mitte palvepäevikule võimalus anda? See võib muuta sinu elu.
Dustin Serns on USAs Washingtonis asuva seitsmenda päeva adventistide koguduse pastor
In English