Jääda sõjaväeteenistuses ustavaks oma piibellikele põhimõtetele võib olla kristlasele üks keerulisemaid olukordi sõja ajal. Veelgi keerulisemaks võib see osutuda siis, kui inimene on sissiväe liige. Sellisest olukorrast leidis end noormees nimega Abraão, kes leidis end Angolast. Vaatamata kõigele jäi ta oma põhimõtetele ustavaks.
1993. aastal, kui Abraão, keda nimetati ka 24-ks, sõjaväkke värvati, oli ta vaid 17-aastane. Ta paigutati Angolas Huambo linna, mis oli Angola kodusõjas Täieliku Iseseisvuse Rahvusliku Ühenduse (UNITA) kontrolli all. Pärast treeninguid paigutati noormees Angola sõjajõudude vabastusleeri, mis oli UNITA relvastatud rühmitus. UNITA oli selles Aafrika riigis üks suuremaid poliitilisi erakondi.
24 pandi tööle ohvitser Tito Carlos Lineha (pildil) turvamehena. Laagris olles muutus seitsmenda päeva adventistide põhimõtete järgimine probleemseks. Agent 24 üle heideti nalja, kuna ta ei söönud sealiha, ja teda naeruvääristati, kuna ta keeldus laupäeval töötamast.
Noor adventist ei lasknud pilkel enda naha alla pugeda. Otsustanud jääda „ustavaks surmani“, elas ta oma elu viisil, nagu oli elanud enne värbamist, jääda ustavaks väärtustele, mille oli juba väga varases nooruses omaks tunnistanud. Abraão käitumine ei jäänud märkamata ja lõpuks teenis ta ära oma kolleegide austuse.
Sel ajal ei teadnud ta ise veel seda, et tema elust on saanud elav tunnistus kaastöötajatele ja ülemusele. Vaikides jälgis ohvitser Lineha Abraão eluviise.
Üks vahejuhtum jättis ohvitserile kustumatu mulje. Lineha pidi minema aastaks Prantsusmaale. Enne lahkumist jättis ta mõned isiklikud esemed 24 hoole alla. Nende asjade hulka kuulus ka raha ja isegi hambapasta. Tagasi tulles oli Lineha üllatunud, leides kõik olevat just nii nagu tema lahkumisel. Isegi hambapastatuub oli puutumata. Need pisiasjad said alguseks tema südamemõtetele, millest hiljem kasvas välja tema pöördumine.
„Enim puudutas mind see, et pärast nii pikki kuid kodust eemal leidsin ma raha ja hambapasta just nii, nagu olin need jätnud,“ tunnistas Lineha. „See oli midagi sellist, mis tekitas minus soovi liituda 24 kogudusega.“ Alates sellest ajast hakkas Lineha andma 24-le veidi rohkem vabadust ja kohtles teda varasemast teisiti. Kui kodusõda 2002. aastal lõppes, läksid nende teed lahku.
Aastaid hiljem kutsus keegi Lineha piiblikonverentsile. „Ma osalesin sellel hea meelega, kuna see oli 24 kirik,“ ütles ta. Lineha ristiti 2009. aasta septembris, kuid ta oli juba aastaid tagasi kaotanud kontakti oma endise turvamehega. Nad kohtusid lõpuks uuesti aastal 2020.
„Ma läksin talle külla,“ sõnas Lineha. „Ma soovisin vabandust paluda kõige halvasti kohtlemise pärast, mille tõttu ta minu teenistuses kannatas.“
Lineha on praegu Philadelphia koguduse vanem; see kogudus on üks kolmest suuremast adventkogudusest Menongues, Tema mõju tõttu on Kristuse oma isikliku Päästjana vastu võtnud veel neli inimest. „Nüüd tahan jagada seda sõnumit teistega,“ sõnas ta.
Artikkel on tõlgitud Adventist Review kodulehelt.
In English