Mulle meeldib mõte, mis on kirjas 127. Laulus, 3. salmis: „Vaata, lapsed on pärisosa Issandalt, ihusugu on tasu Temalt.“
Ilus ja tõene sõnum. Minu jaoks pole midagi võrreldavat isaks saamise rõõmuga. Tervitada oma last siia maailma – see on üks elu uhkemaid hetki. Kui mõtlesin sel hetkel tulevikule, olin täidetud rõõmu, kuid ka ootusärevusega. Tavatarkus ütleb, et lapsed on tulevik, kuid ma usun, et nad on ka olevik. Lapsed õpetavad meid elu vaatama muretumalt. Nad õpetavad meidki võtma rohkem aega nautimaks lihtsaid asju ja mitte muretsema nii palju homse pärast. Lapsed tuletavad meelde, mida tähendab olla kirglik, siiras, väljendusrikas ja armastav. Mängides oma lapsega, hindan enam ja enam elu tõelist väärtust – see on aja veetmine oma armastatutega.
Meil on vaid üks lapsepõlv. Iga laps on väärt armastavat, turvalist, tervislikku ja õnnelikku lapsepõlve. Sellise põhialuse puudumine varases lapseeas tähendab tihti vajakajäämisi hilisemas elus. Seega on minu jaoks tähtis armastada oma last kogu südamest, nagu oma silmatera. Alates lapse sünnimomendist soovin ja püüan, et minu laps tunneks end nähtuna, kuulatuna, mõistetuna ja tema üle rõõmustatuna iga päev.
Olla õrn ja lahke, suudelda ja kallistada oma last ja mitte lasta igapäevaelu muredel tulla meie vahele, vaid minna nendest läbi koos. Seega on isaks olemine minu jaoks nii suur rõõm kui ka vastutus näidata oma lapsele head eeskuju ja armastada oma poega tingimusteta.
In English