Ma kasvasin üles perekonnas, kus Pühakirja põhimõtted ja väärtused olid osa meie elust ja identiteedist. Mäletan, et küllaltki tihti, ja mu isa initsiatiivil, keskendus vestlus peamiselt vaimulikele teemadele ning loomulikult ka prohvetikuulutustele, mis olid sageli seotud viimaste sündmustega maailmas. Saades vanemaks ja hariduse omandamise käigus sain aru, et suur osa meie vestlustest oli ühendatud väga huvitava ja põneva temaatikaga, mida nimetatakse kolme ingli kuulutuseks. Noorena ei pidanud ma isegi vajalikuks küsida, mis kuulutus see on, sest isa suutis jutustada mulle seda teemat kui huvitavat lugu. Hiljem, kui läksin õppima teoloogiat, avastasin, et tegelikult on see suur teema sügavalt juurdunud meie koguduse paljudesse õpetustesse ja on aluseks sellele, kes me kogudusena oleme.
Hiljuti lugesin üht intervjuud, kus meie tuntud teoloogiaprofessorilt küsiti: „Kuidas on kolme ingli kuulutus mõjutanud adventkoguduse teoloogiat?“ Professor vastas: „Me alustame Piiblist, kuid pöördudes Piibli poole, selekteerime me sellest välja Jumala sõnumi, mis on suunatud meile. Adventistid on kogunud need imelised pärlid ja saanud aru, et nendest on vaja maailmale rääkida, enne kui saabub lõpp. Adventkoguduse teoloogias on kaks võtmetähtsusega koostiselementi. Esimene on õpetus pühamuteenistusest. Ei ole kahtlust, et see doktriin on Piiblis ülioluline, sest räägib Jeesusest, Tema loomusest, Tema rollist, Tema surmast ristil ja lepitustööst. Kui seda meie doktriinides ei oleks, siis mis seal oleks? Teine komponent – see on kolme ingli kuulutus. See kuulutus liidab võrdselt pühamuteenistusega koostisosad sõnumiks, mis on oluline viimasel ajal ja mida me mõistame kui suurt võitlust Kristuse ja Saatana vahel.“1
Seega, kolme ingli kuulutus on oluline osa meie liikumise identiteedist ja selle sõnumi sisu viib meid Piibli apokalüptilise raamatu juurde. See sõnum, mis on kirjas Ilmutusraamatus 14:6–12, on Pühast kirjast see osa, mis on suure tähtsusega põlvkondadele, kes elavad viimasel ajal.
Kuulutuse kese
Piibliuurijad on püüdnud mõista Ilmutusraamatu ülesehitust, et leida keskset juhtivat mõtet, ja nad on jõudnud järgmisele arusaamisele. Paljudes Piibli Vana ja Uue Testamendi raamatutes kasutavad autorid küllaltki tihti erinevaid kirjanduslikke vorme ja kujundeid. Ilmutusraamatu autor kasutab vormi, mis rajaneb heebrea loogikal. Seda kirjanduslikku võtet nimetatakse kiasmiks (tulenevalt kreeka tähest X). Apostel Johannes, kes Ilmutusraamatu kirjutas, loob kiasmi, kus esimene punkt on paralleelne viimase punktiga, teine punkt on paralleelne eelviimase punktiga ja nii edasi, nii et haripunkt on pigem keskel kui lõpus. Ilmutusraamatu kiasmi kese satub peatükkidele 12–14, seal on kulminatsioonipunkt ning võti arusaamiseks. Seega me näeme, et „Ilmutusraamatu haripunktiks on suur viimane võitlus lohe ja ülejäägi vahel. Selle teksti suunas, mis sisaldab ka kolme ingli kuulutust, töötabki see kirjanduslik vorm. Siin asub võti terve raamatu mõistmiseks ja selle keskmes on kolme ingli kuulutus (Ilm 14:6–12). Siin on kirjas Jumala kava meie planeedi ajaloo viimaste sündmuste jaoks.“2
Adventkoguduse rajajad mõistsid selle sõnumi tähtsust ning üks selle koguduse rajajatest, kellel oli ka prohvetlik and, kirjutas: „Erilises mõttes on seitsmenda päeva adventistid seatud maailmas olema valvuriteks ja valgusekandjateks. Neile on usaldatud hukkuvale maailmale viimane hoiatus… Neile on antud kõige pühalikuma tähtsusega töö – esimese, teise ja kolmanda ingli sõnumi kuulutamine. Ei ole teist nii suure tähtsusega tööd. Miski muu ei tohiks neelata nende tähelepanu.“3
Miks on see kuulutus meie koguduses nii tähtsal kohal? Johannese evangeeliumis on kirjutatud: „Te uurite pühi kirju, sest te arvate nendest saavat igavese elu – ja just need on, mis tunnistavad minust.“ (Jh 5:39) Kolme ingli kuulutus on üks tervik. Adventistid usuvad, et Jeesus Kristus on meie doktriinide ja teoloogilise mõtlemise keskpunkt. Raamatus „Seitsmenda päeva adventistid usuvad“ on kirjutatud: „Pühakirja keskpunkt on Jeesus Kristus… Piibli iga raamat näitab kas sümbolite kaudu või otseselt mõnda aspekti Tema tööst ja iseloomust. Jeesuse surm ristil on aga Jumala iseloomu ülim ilmutus. Jeesus Kristus on tõesti Pühakirja keskpunkt. Tema on selle kosmilise draama keskmes… Jumala armastus, eriti ilmutatuna Kristuse ohvrisurmas Kolgatal – universumi suurim tõde – on Piibli keskpunkt. Seepärast tuleb kõiki Piibli peamisi tõdesid uurida sellest seisukohast lähtudes.“4
Kolme ingli kuulutus ei ole erand, ka selle peamine sõnum on Jeesusest Kristusest. „Ma nägin teist inglit keset taevast lendavat; sellel oli igavene evangeelium, et kuulutada evangeeliumi neile, kes elavad ilmamaal – kõigile paganahõimudele ja suguharudele ja keeltele ja rahvastele. Ja ta hüüdis suure häälega: „Kartke Jumalat ning ülistage Teda [andke Talle au, NKJV], sest Tema kohtumõistmise tund on tulnud, ning kummardage Teda, kes on teinud taeva ja maa ja mere ja vete allikad!“ (Ilm 14:6, 7)
Igavene evangeelium on seesama „hea sõnum“ Jumala lõpmatust armastusest, mida kuulutasid vana-aja prohvetid ja apostlid. Need, kes kuulutavad seda sõnumit, pidades silmas kohtuaega, kinnitavad uuesti seda igavest evangeeliumit, et patused võivad saada usu läbi õigeks mõistetud ning võtta vastu Kristuse õiguse. Ellen White kirjutas: „Paljud on mulle kirjutanud, uurides, kas kolmanda ingli sõnum on sõnum õigeks mõistmisest usu läbi, ja mina olen vastanud: „See on tõepoolest nii.““5
Mida aga tähendab õigeks mõistmine? Üldises teoloogilises tähenduses on õigeksmõistmine „jumalik tegu, millega Jumal kuulutab kahetseva patuse õigeks või vaatleb teda õigena.“ Õigeksmõistmine on hukkamõistmise vastand (Rm 5:16). Selle õigeksmõistmise aluseks ei ole meie sõnakuulmine, vaid Kristuse sõnakuulmine, sest „selle ühe Inimese õigusteo läbi tuli kõigile õigeksmõistmise vaba and.“… „Need, kes usus nõustuvad, et Jumal on Kristuses lepitanud maailma enesega ning kes alistuvad Talle, saavad Jumalalt hindamatu õigeksmõistmise anni, koos selle vahetu viljaga, milleks on rahu Jumalaga (Rm 5:1).“6
Kokkuvõte
Ajaloo lõppfaasis on Jumalal rahvas, kes jääb Temale ustavaks ja paneb Tema oma elus esimesele kohale ning kummardab Teda kui Loojat ja Päästjat. „Nii kaua kui püsib fakt, et Tema on meie Looja, niikaua on meil põhjust Teda kummardada ja nii kaua püsib ka hingamispäev selle märgi ja mälestusena.“7
Maa ajaloo viimases kriisis muutub hingamispäeva küsimus proovikiviks, kas inimene on tõesti vastu võtnud igavese evangeeliumi sõnumi ja astunud Jeesusega päästvasse suhtesse. Ajaloo lõpus, erilise kriisi kontekstis, on lootus, et kõik Jumalale ustavad inimesed, vaatamata nende usulisele taustale, vastavad Jumala kutsele „kartke Jumalat ning andke Talle au“ ning kummardavad Teda Tema erilisel päeval.
Ilmutusraamatu hoolas uurija märkab, et selle raamatu üllatav aspekt on pidev viide kummardamisele. Hoolimata kõigist kummalistest loomadest, vägivallast ja militaarkeelest viitab see raamat alati Jumala kummardamisele. Peaaegu võimatu on Ilmutusraamatut lugedes seda mitte märgata.
Niisiis, kolme ingli kuulutus on unikaalne ja imeline ja see on Jumala viimane hoiatussõnum. Jumal kutsub iga inimest ja kui me kuuleme päästvat sõnumit, siis vastame Tema kutsele ning võtame Teda oma Issandaks.
Teise ingli sõnum on samuti hea, sest selles räägitakse vaenlase langemisest. Paabel, mis on langenud, on poliitilise ja religioosse võimu liit, mis astub välja Jumala vastu.
Viimases sõnumis kutsub Jumal avatud südamega igaüht: „Vali mind! Kui sa valid vaenlase, hukkud igaveseks. Ära tee seda!“ Selles sõnumis kasutab autor tugevaid väljendeid, sest inimkond seisab kuristiku lävel ja Jumal hüüab: „Ära tee järgmist sammu! Pöördu tagasi!“ Kas see kuulutus vastab meie vajadustele? Kindlasti! See sõnum on seotud meie lootuse ja igatsusega. Kolme ingli kuulutus pakub päästvat sõnumit võidust vaenlase – patu ja surma – üle, mis on juba teostatud Jeesuse Kristuse elu ja ohvri kaudu, ja kuulutatud evangeeliumites. Kolme ingli kuulutus viitab ka selle lootuse lõplikule täideviimisele Kristuse teisel tulekul, kui kõik luuakse uueks ja kogu universumis taastatakse algne harmoonia, rahu ja armastus. Hetkel on see lootus rajatud tõotustele, kuid varsti muutub see nähtavaks reaalsuseks.
David Nõmmik on Valga ja Võru adventkoguduse pastor
1 Angel Rodriguez, Intervjuu vimeo.com/454016252
2 Jon Paulien, The Deep Thing Of God, lk 147
3 Ellen G. White, 1903, Tunnistused kogudusele 9, lk 19
4 Seventh-day Adventists Believe, 2005, Ministerial Association GC, lk 13
5 Review and Herald, 1. aprill 1890. {1SM 372.2}
6 Seventh-day Adventists Believe, 2005, Ministerial Association GC, lk 103
7 Ellen G White, Suur võitlus, lk 438
In English