Mis on GK ja kuidas seda süüakse?

Võrreldes tänast toidulauda sajanditagusega on üheks suurimaks muutuseks kiudainetevaeste ja töödeldud süsivesikuterikaste toitude plahvatuslik levik. Seega pole väga imestada, et süsivesikuid piiravad toitumisstiilid on võidukäiku tegemas.

Piirates oluliselt süsivesikuid, jätame automaatselt kõrvale ka suure hulga kiiret rämpstoitu. Samas, kõik süsivesikud pole võrdselt halvad või head. Palju sõltub süsivesiku biokeemilisest koostisest ja ka n-ö pakendist, ehk siis sellest, kui palju kiudaineid konkreetse toiduga kaasa tuleb.

Mis on GK ja sellel põhinev toitumine?

Erinevate süsivesikurikaste toitude mõju veresuhkrule on võimalik mõõta. Näiteks anname inimestele kindla koguse mingit toiduainet ja mõõdame veresuhkru taset järgneva paari tunni jooksul. 

Sedasi on võimalik võrrelda omavahel näiteks leiva, pasta, suhkruvati ja maisihelveste mõju veresuhkru tasemele. Sedasi arvutatakse tava­päraselt toiduainete glükeemiline indeks. Kui võtta veel arvesse ka tavapärase portsjoni suurus ja kiudainete sisaldus, saamegi vastava toiduaine glükeemilise koormuse. 

Mida kõrgem on toiduaine glükeemiline koormus, seda kõrgemale kipub meie veresuhkru tase peale söömist tõusma. Madalaks peetakse toiduaineid, mille ühe portsjoni GK on 10 ja alla selle ning kõrgeks neid, mille GK on 20 ja rohkem.

Korralik GK-dieet näeb ette nende eelmainitud punktide lugemist ja piiramist. Ideaalis peaksid GK punktid toidukordade vahel võimalikult ühtlaselt jaotuma ning päevane maksimaalne punktisumma on ka piiratud. 

Omnivoorile, kes tahab võimalikult agressiivselt kaalu langetada, on lubatud päeva peale maksimaalselt 45 punkti. Kui peale mõnda päeva kipub nälg pitsitama, siis võib süsivesikute kogust samm-sammult suurendada kuni 60-ni. Täistaimetoitlane võiks alustada 45 asemel näiteks 55 punktist ja sealt vajadusel ülespoole liikuda.

Milleks see GK-dieet hea on?

Madalama GK-ga toit aitab isusid paremini kontrolli all hoida. Teadlased andsid ühes uuringus ühele grupile kõrge GK-ga ja teisele grupile madala GK-ga toitu, mis muus osas oli sama kalorsuse, toitainete ja maitsega. 

Selgus, et kõrge GK-ga toit aktiveeris märkimisväärselt rohkem aju osa, mis on seotud tasu ja isudega. Lisaks oli sellel grupil neli tundi hiljem, kui oli järgmise söökikorra aeg, suurem söögiisu kui madala GK-ga grupil.

Mis sa arvad, mis juhtub lastega, kes said hommikusöögiks maisihelbeid, šokolaadi krõbinaid või paisutatud riisi võrreldes nende lastega, kes said madalama GK-ga hommikusöögi, nt kaerahelbeputru lusikatäie suhkruga?

Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...