Vanade ajakirjade ja jutluste digikogu täieneb

Haapsalu adventkoguduse liige Ardi Tedrekin on juba aastaid digiteerinud meie vanu trükiseid ja jutluseid, nüüd on valmis saanud uus kaust, kus on värskelt digiteeritud 1930ndate aastate Meie Ajad.

Ardi ütleb, et tegu on ühtaegu hobi ja hasardiga ning töö on selline nagu Tallinna linna ehitamine – see ei saa kunagi valmis. Viimane suur leid on seotud vabariigiaegsete Meie Aegadega. „Mõni nädal tagasi märkasin osta.ee-s, et keegi müüb kümne euroga vanu Meie Aegasid. Mõtlesin, et ostan ja digiteerin need ära, siis on ka teistel hea lugeda,“ rääkis Ardi. Nüüdseks on see tehtud ja 1932.–1935. aasta ajakirju saab lugeda Ardi koostatud digiraamatukogus. „Need aastad ei ole järjepidevalt olemas, kokku oli 16 numbrit.“

Suurem töö ajalehtede ja ajakirjade digiteerimisega sai alguse siis, kui Jaanus-Janari Kogerman tõi aastaid tagasi Ardile kastitäie ajalehti „Tõe vahimees“ ja „Siioni vahimees“. „Tegin nende jaoks eraldi raamatukogu, kustkaudu inimesed saavad neid lugeda,“ ütles Ardi, kes enne nende materjalide digiteerimist oli failivormi pannud mõne ajakirja.

Suur osa materjali pärineb 1980ndate lõpust ja 1990ndate algusest, mil paljud kogudused andsid välja oma ajalehti, mida kolportöörid, kelle hulka ka Ardi toona kuulus, inimestele jagasid. „Orion“ oli Rakvere koguduse leht. „Seda andsime välja 26 numbrit ja need on mul kõik ka olemas,“ sõnas Ardi. „„Silmateradest“ on mõned asjad puudu, ühest lehest on tükk ära lõigatud. Kui kellelegi on "Silmatera" nr 3 puuduolevad lehed (3 ja 4) olemas, siis tahaksin neid ka digiteerida. Minuga saab ühendust võtta Facebooki kaudu või meiliaadressil ardi.tedrekin@gmail.com. Välja arvatud mõni puuduv lehekülg, peaksid kõik „Silmaterad“ olemas olema.“ „Silmatera“ oli koguduse lasteleht.

Samuti on olemas kõik „Meie Aja bülletäänid“, mida andis välja Tartu kogudus ja mida levitati kogu Eestis. Kuressaare koguduse leht „Avatud kiri“ ja Paide leht „Koidutäht“ on ka tervenisti olemas. Jõgeva leht kandis nime „Koduteel“. „Kuna metodisti kogudusel oli samanimeline ajakiri, muudeti selle lehe nime ja sellest sai „Kodulävel“. Seda toimetas Mart Vari,“ selgitas Ardi kahte nime ajalehe päises. „Neid on mul olemas kaheksa eksemplari.“

Koos õppetükkidega saadeti kogudustesse ka misjonijutte, need on samuti eraldi kaustas digiteeritud materjalide hulgas olemas.

Tehniliselt käib paberkandjate digiteerimine aegamööda. „Viimased Meie Ajad, mille ma ostsin, neid oli üle 250 lehekülje, digiteerisin ühel õhtul paar numbrit ja järgmisel jälle. Skaneerin lehekülje, tuunin arvutis, et graafika oleks selge, seejärel salvestan, tõstan Corelli programmi, mis teeb ise pdf-failid,“ selgitas Ardi.

Ka 1990ndate aastate esimese poole Meie Ajad on pisteliselt digiteerimisel. Samuti tegeleb Ardi uuema aja ajakirjadega. „Mul on olemas 2009. ja 2010. aasta aastakäik, 2008. aasta on poolikult olemas. Viimaste aastate ajakirjad on olemas Digaris aadressil dea.digar.ee.“

Vanade jutluste digiteerimine

Lisaks ajalehtede ja ajakirjade digiteerimisele on Ardi viimasel ajal tegelenud ka helilintide digiteerimisega. „Käsu Reinu keldrist leiti mitu kastitäit vanu lintmaki linte, need oleks peaaegu ära visatud. Sain teada, et need on olemas ja ütlesin, et tooge mulle, hakkan neid digiteerima. Mõõtsin ära, et mul on 70 kilomeetrit jutluseid, panin need riiulitesse ja nüüd on mul neid neli suurt riiulitäit.“ Praegu on nendest vanadest jutlustest digiteeritud ja leidnud oma tee advent.ee audiokausta umbes kolmandik.

Ardi sõnul on suur osa Rein Käsu ja Mati Ploompuu jutluseid, aga on ka evangeelseid seeriaid, evangeeliuminädalate salvestus, kümne käsu seeria, Ilmutusraamatu seeria, on Aarne Kriiski jutluseid ja muud.

„Ostsin diktofoni, mis teeb vanast helifailist mp3-faili. Ostsin ka Jaapani lintmaki sellesama asja pärast. Töö käib nii, et panen lintmaki lindi käima, diktofoni salvestama ja kui lindi mõlemad pooled on ära kerinud, hakkan faili arvutis töötlema,“ selgitas Ardi ja lisas, et ühel lindil ei ole mitte stereo, vaid kaks eraldi monoriba, nii et kui lindi pikkus on tund aega, siis on kahe poole peale kokku neli tundi materjali. „Need kõik on vaja ära töödelda. Viimastest, mis ma tegin, Rakvere evangeeliuminädalast, oli kaks linti, see on kaheksa tundi materjali – nüüd on see advent.ee-s kõigile vabalt kuulata.“

Ardi sõnas, et vanu linte on väga huvitav kuulata. „Olen sealt isegi enda üles leidnud, kui 1989. aastal laulsime Koiduga ühte laulu,“ ütles Ardi. „Eriti nostalgiline on, kui kuuled linti ja sulle tuleb meelde, et olid ise kohal, aga sa ei mäleta, et keegi lindistas. Kuulad ja ütled endamisi: vau.“

Ardi sõnas, et jutluseid on huvitav kuulata ka vaimuliku poole pealt. „Saab kuulata jutlustajaid, keda enam ei ole elavate kirjas. Näiteks on praegu tegemisel Aarne Kriiski lint.“

Kõik digiteeritud helimaterjal tuleb aegamisi advent.ee audiokausta, kuid mitte esilehel, vaid viimastele lehtedele, kuna materjal on ritta pandud aastaarvude järgi, samuti saab jutluseid kuulata vastavalt jutlustajate nimele. „Aeg-ajalt olen oma Facebooki-lehel eraldi postituse teinud, et inimestel oleks kergem neid faile üle leida, olen pannud lingi, siis ei pea kaustas lappama,“ sõnas Ardi. 

Edasise töö kohta, mis on suur ja lai, nentis Ardi: „Põhiline oleks, et mineviku asjad oleks kõik olemas, kui saaks need advent.ee serverisse ühte kohta kokku, siis oleks minu meelest super.“