Dr Gabor Mihalec on Ungari pastor, nõustaja, raamatute autor ja peretöö juht. Tema ettekanne teemal „Vastupidamine kriisiajal“ oli TEDi aastakoosoleku üks kesksemaid. Ta rääkis kogudusejuhtidele toimetuleku mehhanismidest ettenägematutes COVIDi-tingimustes. Nagu heade ettekannete puhul ikka, oli Mihaleci sõnum lihtne, koosnedes vaid seitsmest sammust, kuidas vastupidavust üles ehitada.
Vastupidavust saab illustreerida Matteuse 17. peatüki looga, kus Jeesus kohtub kurjast vaimust vaevatud mehega. Jüngrid ei olnud suutnud deemonit välja ajada, kuid Jeesus suutis. Kui jüngrid hiljem Jeesuselt küsisid, miks nemad selle inimese tervendamisega hakkama ei saanud, vastas Jeesus, et asi on nende usupuuduses. Markuse aruandes selle loo kohta ütleb Jeesus: „Asi on vaid palvetamises ja paastumises.“ „Aga,“ sõnas Mihalec, „kus see palvetamine ja paastumine toimus? Tekstis ei ole sellest juttu.“ Vastus peab olema palvetamise ja paastumise n-ö varudes, mis andis Jeesusele suutlikkuse selle olukorraga toime tulla.
Vastupanuvõime võtmesõna ongi varude kogumine. Vastupidamine ei ole midagi, mis on inimestel loomuomaselt olemas, seda oskust saab omandada ja ressurssi arendada. See sõna (ingl k resilience) tuleb ladina tüvest, mis tähendab taastumist – kuid taastumisest üksi ei piisa. Me ei soovi lihtsalt taastuda endisesse vormi, me tahame minna edasi ja olla paremad.
Need põhimõtted on praeguses kriisis kenasti kohaldatavad. Uuringute järgi on vastupidavad inimesed paremad meeskonnatöös, probleemide lahendamises, keeruliste tunnetega toimetulemisel ja ootamatute sündmustega kohanemisel. Neil on parem füüsiline tervis ja nad on üldiselt lahkemad ja kenamad inimesed. Kui seda oskust saab õppida, siis me peame selle kindlasti ära õppima.
„Vastupidavus ei ole see, mis juhtub meie reageerimisel,“ ütles Mihalec. Osundades Viktor E. Fraknlit, kes elas üle koonduslaagri, sõnas ta: „Inimeselt saab ära võtta kõik peale ühe asja, viimase inimvabaduse – valiku mis tahes oludes oma suhtumise üle otsustada.“
Seitse sammu vastupidavuse arendamiseks on alljärgnevad:
Suhtlemine. Me peame mõistma üksteise tundeid, lükkamata teisi inimesi kõrvale.
Konflikti lahendamine. Me peame õppima oma vaenlastega eri meelt jääma. Neis oludes rahulikuks jääda on väga oluline – isegi koduloomad tajuvad meie tundeid!
Kiindumus ja intiimsus. Inimesed reageerivad stressile erinevalt ja kui stress mõjutab sinu kiindumussuhteid, peaksid sellest oma kaaslasega rääkima. Me peaksime otsima oma sügavamaid vajadusi.
Rahanduslik toimetulek. Varude olemasolu annab rasketel aegadel abi. Heaks majapidajaks olemine ei tähenda üksnes kümnist ja annetuste andmist, see hõlmab ka õpetamist, kuidas oma vahenditega toime tulla.
Isiklik hügieen ja kord. Karantiiniajal oli inimesi, kellel oli keeruline säilitada oma puhtust. „Kui juhtub midagi, mille üle sul ei ole kontrolli, siis jaota oma võim üle asjadele, mida sa saad kontrollida.
Emotsionaalne avatus. Vastupidavust ehitab see, kui sa vastad oma partneri emotsionaalsetele vajadustele ning näitad, et sa hoolid lähedaste rõõmudest ja hirmudest.
Vaimsus. Kui usk on tõeline ja jagatav, mitte üksnes religioosne vormitäide, siis see hoiab meid ka kriisiajal. Me peame tagama selle, et koguduseliikmed ei ole jumalateenistusel üksnes osatäitjad, vaid osalised.
Ettekandele järgnes elav diskussioon, mille keskmes olid erinevad probleemid: kuidas tulevad toime üksikud inimesed?, kuidas saaks need teadmised kaasata pastoriharidusse?, kust sellealast materjali saada?.
Ettekannet saab vaadata allolevast videost.
In English