Me elame kummalisel ajal, me elame huvitaval ajal; elu, nagu me seda tunneme, on kindlasti muutumas. Praegu võib Pariisis, New Yorgis või Moskvas aknast välja vaadates näha justkui kaadreid düstoopiafilmist: tühjad tänavad, kus kõnnivad üksikud näomaskides inimesed – see on peaaegu postapokalüptiline vaatepilt. Jah, midagi on dramaatiliselt muutunud ja tagasiteed ei ole.
Aasta või isegi paar kuud tagasi ei olnud pildil koroonaviiruse Covid-19 pandeemiat, olid teistsugused muutuste märgid: globaalne soojenemine ja kliimamuutus. Kliimamuutus ähvardab teisel moel meie elu lõhkuda. See ei mõjuta üksnes ilma, tuues kaasa äärmuslikud ilmastikutingimused, vaid ka põllumajandust ja viljapõlde, see ohustab toiduturvalisust ja tõstab merevee taset, mis omakorda võib ujutada üle rannikulinnad ja sealse taristu. Tagajärgede hulka kuulub paljude liikide ümberasumine, kuna nende ökosüsteem on varisemas; kõige haavatavamas seisus on Arktika ja korallrifid.
Vaadakem mõningaid uudiseid, mille kaudu see sõnum on meieni jõudnud.
Üks artikkel algab nõnda: „2017. aasta üks märkimisväärsemaid sündmuseid leidis aset ajal, mil keegi ei märganud. Hiiglaslik, USA osariigi suurune jäämägi murdus Antarktika jääkilbist ja ainuke tunnistaja oli jää ise.“ BBC annab teada, et Gröönimaa jää sulab seitse korda kiiremini kui 1990ndatel. Hinnanguliselt miljard inimest elab praegu vähem kui kümne meetri kõrgusel praegusest tõusuvee kõrgpunktist, neist 250 miljonit elab alla ühe meetri kõrgusel. Leedsi ülikooli professor Andy Shepherd, keda BBC osundas, märgib ära lihtsa valemi, et iga sentimeetri mereveetõusuga satub kuus miljonit inimest üleujutuse tingimustesse.
Mis ühendab praegust viirusekriisi kliimakriisiga, millele teadlased üle maailma on juba nii kaua aega kutsunud tähelepanu pöörama? On vähemalt kaks sarnasust. Esiteks, inimkond on haavatav isegi väikeste häirete puhul looduse ja elu baasparameetrites. Üks sentimeeter merevee tõusu ja kuut miljonit inimest ohustab üleujutus, üks viirus ja kogu maailma majandus ja arenenud meditsiin on surutud põlvili. Ainus, mida me saame teha, on loota ravile ja töötada vaktsiini leiutamise nimel, mis aitab neutraliseerida viiruse surmavat toimet. Aga praegu saavad valitsused ja arstid viirusest põhjustatud lööki vaid pehmendada.
Teine ühenduslüli ja õppetund on see, et kaasaegne ühiskond on ühenduste ühiskond, nii et minu probleem võib olla sinu probleem ja vastupidi. Kriisid muutuvad üleilmselt ja üleilmastumine ei ole läbinisti hea. Me suhtleme, me reisime, me töötame ja mängime koos ja me mõjutame keskkonda ning inimesi ja ümberpöördult mõjutavad keskkond ja teised inimesed meid. Ja nagu me nüüd näeme – mitte alati positiivsel moel.
Nende kahe kriisi vahel on siiski ka vähemalt kaks erinevust. Esiteks – kiirus. Ilmselgelt on viirus orkaani kombel vähem kui kahe kuuga üle maailma tormanud. Tänavu jaanuaris vaevles epideemia kontrolli alla saamisega peamiselt Hiina. 2020. aasta 30. jaanuaril kuulutati see viirus rahvusvaheliseks rahvatervise hädaolukorraks ja 11. märtsil kinnitas Maailma Terviseorganisatsioon (WHO), et tegu on pandeemiaga. 13. märtsil oli pandeemia aktiivne kese WHO järgi Euroopa. Paarisajast nakatunust pea kahe miljoni nakatununi.
Kliimamuutus teisalt sammub edasi aeglaselt, kuid kindlameelselt. On hinnatud, et pinnatemperatuurid tõusevad aastakümnes umbes 0,2° C. 1993. ja 2017. aasta vahel tõusis maailmamere tase keskmiselt umbes 3,1 mm aastas. Põuad, tormid, orkaanid, Amazonase vihmametsade põlemine, Austraalia metsatulekahjud, ilmastiku järsud muutused, külmade päevade ja ööde arv väheneb, soojade päevade ja ööde arv kasvab – kliima muutub. Kuid see võtab aega aastakümneid.
Teine erinevus on vajalike vastumeetmete mõõtmed. Parima kava kohaselt, kui leiutatakse vaktsiin ja seda hakatakse tootma, allutatakse viirus aasta või paariga. Ja inimesed saavutavad selle suhtes immuunsuse ning saavad viirusest jagu. Kliimamuutust ei saa nii kiiresti tagasi pöörata. Eesmärk on saavutada kliimaneutraalsus ja viia üleilmne soojenemine 1,5 kraadile Celsiuse järgi – kliimamuutuse rahvusvaheline paneeli (IPCC) järgi on see turvaline lävi – 21. sajandi keskpaigaks. Eesmärk seati paika Pariisi lepingus, millele kirjutas alla 195 riiki. Siht on tegutseda kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise nimel ja kohaneda praeguste muutustega ning tulevikus piirata kahjusid.
Kas me näeme muutusi, ka ilma koroonaviiruseta? Jah. Kas me näeme muutusi, kui lisame koroonaviiruse sellese võrrandisse? Veelgi enam. Ma arvan, et igaüks, isegi poliitikud, on nõus, et me oleme silmitsi enneolematu kriisiga ja vaja on tegutseda otsustavalt. See on inimkonna äratuskell. Inimesi sureb ju iga päev, aga nüüd loendab ja vaatab igaüks. „Langegu tuhat su kõrvalt ja kümme tuhat su paremalt poolt, sinu külge see ei puutu.“ (Ps 91:7) Kui sa seda loed, siis kuulud nende sekka, keda on õnnistatud veel ühe elupäevaga, mil sa saad tegutseda, mõelda, suhelda, kaaluda võimalusi, valikuid, mõjutada teisi ja üle kõige iseennast.
Mida tähendab see kõik kristlasele, kes soovib olla tõe ligi ja ustav Jumalale? Missugused õppetunnid ja mõtted peaksid meid hoidma ärkvel, kuid ilma paanikata? Siin on mõned mõtted.
Ole informeeritud, kuid kontrolli iga allikat
Informatsioonirevolutsiooni ajastul, mil ligipääs informatsioonile ja tehnoloogiale paistab olevat põhiõigus ja vajadus (ja tõesti, me vaatame sageli oma sotsiaalmeediakontot enne, kui sööme hommikusööki), on palju uudisteallikaid, mis annavad meile arusaamise ja suuna valikute langetamisel. Me ei tohiks samas üle pingutada, uppudes teabemerre, kuid mida kvaliteetsem on meie info, seda paremini saame reaalsusega silmitsi seista ja selles toime tulla. Et inimesel oleks argumenteeritud arvamus, peab tal olema allikaid, millega enda sõnu ja väiteid tõestada. Kliimamuutuste puhul kehtib see samamoodi. Me kontrollime erinevaid allikaid, võrdleme neid, et saada teada, kas esialgne info on õige või mitte. Kas kliimamuutus on päris, missugused on selle mõjud planeedile ja minu elule. Informatsiooni vastuste saamiseks on piisavalt. …katsuge läbi kõik, pidage kinni heast… (1Ts 5:21) Ja nii nagu vaimulikes küsimustes, peaksime ka siin kujundama oma seisukoha, mitte laenama kellegi teise oma.
Ära oota liiga kaua
Sageli tähendab õige aja ootamine hetke käestlaskmist. Ma usun, et kristlased peaksid ka selles kontekstis olema õiged. Valima tegutsemiseks õige aja ning olema teistele eeskujuks. Täna elab üle 80% maailma rahvastikust riikides, kus on ökoloogiline defitsiit – nad kasutavad rohkem ressursse, kui nende ökosüsteem suudab taastoota. Inimkond kasutab praegu 1,75 väärtuses sellest, kui palju ressursse Maa suudab toota ja kui palju jäätmeid see suudab vastu võtta. Praegu on aeg tegutseda ja teha midagi, et vähendada süsinikujalajälge – see tähendab rohkem enda jõust sõltumist: sõida auto asemel rattaga, matka kohalikus metsas või sõida kohalikule saarele, mitte ära lenda Taimaale. Me võime muuta oma elustiili selliseks, et see kahjustab vähem keskkonda; me võime vähendada oma lennureise, me võime rohkem kõndida ja sõita jalgrattaga, me võime tarbida kohalikku toodangut, nii et meie ökoloogiline jalajälg oleks väiksem. Vähendamine ja säästmine on hea, kui sa suudad loobuda kahjustavatest harjumustest ja elumudelitest. Ma tean üht perekonda, kes elab Rapla lähedal talumajas, nad ei ole juba kaua aega välismaal käinud ja ma ei usu, et nad on elanud vähem õnnelikku elu kui mina või keegi teine, kes on sage reisija.
Ole aktiivne ja toetav
Jah, Jeesus oli 40 päeva kõrbes ja sageli üksinda palves, aga enamuse oma ajast siin Maa peal oli Ta inimeste lähedal, jutlustades neile, tervistades neid, rääkides nendega ning kuulates neid. Ma olen kindel, et sel ebakindlal ajal vajame me rohkem kui kunagi varem suhtlemist, kaasatust, teiste abistamist ja toetamist. Me võime rajada sõpruskonna, kes teeb koos midagi eesmärgipärast. Kui me näitame, et hoolime, siis inimesed järgnevad ja kuulavad ka Piibli tõdesid, mida soovime jagada. Meie eesmärk ei pruugi olla otsene ökoloogilise jalajälje vähendamine või rohelisemasse elustiili panustamine, kuid meie töö võib olla hea illustratsioon sellest. Pea meeles, et minu valik mõjutab sind ja sinu valik mõjutab mind. Seda ei ole koroonaviiruse ajal raske tõestada, ega ju? Ole uuendusmeelne. Mõtle loovalt. Ole võimalusel eeskujuks.
Ole ustav
On selge, et me oleme tunnistajad lõpuaja sündmustele. Meie aja intensiivsus, kriiside üleilmne levik, nende sagedus – see kõik annab meile märku, et peaksime olema teadlikud, kuid mitte kartma. Me teame, et Jumal on meie poolel, nii nagu minevikus, patriarhide aegadel, Iisraeli ajaloo kestel, Jeesuse maise teenistuse ajal ja hiljem kuni tänaseni. Jumal on ustav kogu aeg ja Tema juhib meid läbi keerdkäikude, katsumuste, tagakiusamiste ja kiusatuste. „Aga ustav on Issand, kes teid kinnitab ja kurja eest hoiab.“ (2Ts 3:3) Kui Tema on ustav, peame ka meie ustavaks jääma, vaatamata uudistele üleujutustest, tulekahjudest, põudadest ja jäämägede sulamisest. Peame jääma ustavaks Jumala tõotustele ja neid nõudma.
Palveta
Mida tahes me teeme, on see väärtusetu ilma Jumala juhtimise ja ligioluta. Oluline on olla informeeritud, tegutseda õigel ajal, olla aktiivne ja toetav, juhtida ja olla uuendusmeelne, kuid ilma ülevalt tuleva tarkuseta oleksime nagu „kumisev vasknõu või kõlisev kuljus“. „Aga ülalt pärinev tarkus on esmalt puhas, siis rahumeelne, leebe, kuulekas, tulvil halastust ja häid vilju, erapooletu, teeskluseta.“ (Jk 3:17) Pole paremat viisi selle taevase tarkusega ühendust saada kui palvetada ja paluda Püha Vaimu valgust oma teele. Palve hoiab meie mõistuse selge, annab meile jõudu ja ühendab meid Jumala ning teiste inimestega. See annab meile suuna ja motivatsiooni rohkem kui meie isiklik emotsionaalne või intellektuaalne võimekus. „Ja su kõrvad kuulevad sõna, mis su tagant ütleb, kui te kaldute paremale või vasakule: „See on tee, käige seda!““ (Js 30:21)
Kliimamuutus ja viirused muudavad meie eluviisi, me oleme üksteisest rohkem kui kunagi varem eraldatud. Aga karantiinid, üleujutused, põuad ja tulekahjud võivad meile õpetada, et peame teistel viisidel inimeste ligi olema. Ole valmis aitama, ole valmis kuulama, saatma julgustuse- ja soojusesõnu. Kus tahes võimalik, tee oma valik keskkonnasäästlikult ja kliimasõbralikult. Üks asi ei muutu – Jumala armastus, mis väljendub kõigis meid ümbritsevates õnnistustes.
„Iga hea and ja iga täiuslik kink tuleb ülalt, valguste Isalt, kelle juures ei ole muutust ega varjutuste varju.“ (Jk 1:17)
In English