Venemaa adventistist koguduserajaja pastor Aleksander Ostankin tapeti kodukülastuse käigus. Ostankin alustas pastoritööd globaalmisjoni misjonärina ja kaks viimast aastakümmet töötas ta Siberi kogudustes pastorina.
„See pühendunud perekond rajas kogudusi juba aastaid,“ ütles peakonverentsi Adventist Missioni juht Gary Krause. Globaalmisjoni misjonärid on tavaliselt koguduse tavaliikmed, kes võtavad vähemalt aasta vabatahtlikuks tööks oma kultuurikeskkonnas.
2001. aastal sai Ostankinist Euro-Aasia divisjoni misjonär, kui endise Nõukogude Liidu piirkonnas rajasid 300 pastorit 300 uut kogudust ja avati 300 uut kirikuhoonet.
„Aleksander vastas misjonitöö kutsele ning pühendas 300-300-300 programmi raames oma elu pastoritööle Kemerovo piirkonnas,“ öeldi Euro-Aasia divisjoni avalduses.
Jeff Scoggins, kes 300-300-300 programmi juhtis, kiitis Ostankini tööd. „Vaid paari aastaga rajasid need entusiastlikud noored üle 300 koguduse endise Nõukogude Liidu riikide külades ja linnades,“ ütles Scoggins. „Mõned neist piirkondadest on täna adventkoguduse tööle täiesti suletud, seega oli Aleksanderi ja tema töökaaslaste tehtav töö koguduse ellujäämise seisukohalt kriitiliselt oluline. Ja nüüd, aastaid pärast töö alustamist neis piirkondades, jätkavad misjonärid nagu Aleksander oma tööd, rajades kogudusi, tehes pastoraalset tööd ja koguduse juhtimise tööd.“
1974. aastal sündinud Ostankin õppis lennundust ja töötas 1995. aastal adventkogudusega liitudes Venemaa Balti laevastikus. 2001. aastal sai temast pastor ja ta tegi kogudusetööd Siberi eri piirkondades, korraldades evangeelseid koosolekuid ja noortelaagreid ning juhtides rajaleidjate tööd. Ühe sellise evangeelse seminari tulemusel ristiti Aleksandri tulevane abikaasa Oksana. Paar abiellus 2002. aastal. Neil on kolm last: 16-aastane Maria, 10-aastane Zakhar ja 7-aastane Semjon.
„Aleksander jättis oma naisele kolm ilusat last,“ ütles Krause. „Me peame tema pere pärast palvetama.“
Aleksander suri 23. aprillil, juhtunu kohta on vähe andmeid. „Vend Aleksandri elu lõppes ajal, kui ta tegi pastoraalset tööd, külastas inimesi,“ on kirjas divisjoni avalduses, kus pastorite meenutatakse kui „avatud, ausat, siirast ja rõõmsameelset venda, kes naeratas sageli“.
Divisjoni avalduses on tsiteeritud Ilmutuse 14:13: „Ma kuulsin häält taevast ütlevat: „Kirjuta: Õndsad on surnud, kes nüüdsest peale surevad Issandas! Jah, Vaim ütleb, et nad võivad hingata oma vaevadest, sest nende teod lähevad nendega kaasa.””
In English