Teaduslikud eesmärgid

Avaldatud 15.3.2019, autor Indrek Ploompuu, allikas Meie Aeg

Teadusvaldkond huvitab mind väga ja minu abikaasat ka. Pole siis ime, et Ahhaa Teaduskeskuse külastamisega on meil vaid üks probleem — nad ei müü aastapileteid. Sellegipoolest käime me seal paar korda aastas ja võtame kaasa ka oma lapsed, et maskeerida ennast hoolitsevateks lapsevanemateks. Õnneks oleme me oma teaduspisikuga nakatanud ka neid, mistõttu on nad igast Ahhaa külastusest isegi veidi rohkem elevil kui me ise. Teadus on huvitav, vahel lausa lõbus, kohati natuke hirmutav, samas õpetlik. Alati lahkume me Ahhaa keskusest rõõmsas tujus, kui laste lahkumispisarad välja arvata.

Meie pere novembrikuisel Ahhaa külastusel saime aga erilise üllatuse osaliseks. Nimelt jälgime me kogu perega Eesti Rahvusringhäälingu saatesarja Rakett 69. Nüüd aga kohtasime keskuses selle saate ühte kohtunikku ja teaduse populariseerijat Mart Noormat. Kui me talle ütlesime, et oleme Rakett 69 suured fännid, vastas ta, et samal hetkel käibki sealsamas Ahhaa keskuses saate uue hooaja salvestamine. Seejärel tegi ta meile stuudioruumides vahva ringkäigu.

Rakett 69 saates alustab igal hooajal 15 noort inimest võistlust 10000-eurose stipendiumi pärast. Igas saates lahendatakse teadusteemalisi ülesandeid ning üks võistleja peab saatest lahkuma. Noored pannakse proovile igas teadusvaldkonnas ning vaatajatele jagatakse ka rohkelt selgitusi iga ülesande kohta. Hooaja finaalis toimub heitlus kahe parima osaleja vahel ning võitja saabki lubatud stipendiumi.

Nagu juba mainitud, on meie pere lapsed, eriti kaks vanemat, Rakett 69 saate suured fännid. Pool aastat kurdavad nad, et miks see saade juba pihta ei hakka. Hooajal ei jõua nad ära oodata, millal me igat üksikut saadet vaatame. Pärast pooletunnise saate lõppemist teatavad nad üheskoos: „Nii lühike!“ Vahel ehitavad nad saates nähtud ülesannete lahendusi Legode abil ise, teine kord joonistavad paberile. Vahel räägivad nad, kelleks suurena saada tahavad, ning unistavad suurte asjade ehitamisest.

Teadus ilmselgelt inspireerib mitte ainult meie lapsi, vaid ka meid endid. Teadus on suunatud praktiliste teadmiste omandamisele, mistõttu on ta huvitav ja kasulik. Teadus kasutab süstemaatilisi ja võimalikult objektiivseid meetodeid, mistõttu on ta usaldusväärne. Teadus annab aluse uutele lahendustele ja uuele teadusele, mistõttu tekitab ta unistusi ja aitab seada eesmärke.

Kui vaadata kõiki neid tehnoloogilisi lahendusi, mis meid tasapisi läbi ajaloo tänapäeva on toonud, siis peamiseks jõuks kõigi nende avastuste ja leiutiste taga on teadus. Vanasti me seda teaduseks ei nimetanud, kuid põhimõtted arengu taga on ikka samasugused olnud. Jumala poolt antud mõistuse ja analüüsivõime abil on inimesed sobilikku metoodikat järjekindlalt rakendades võimelised väga palju saavutama. Kahjuks on vahel seda progressi tagant lükanud inimeste isekad soovid, näiteks läbi sõjatööstuse. Tänapäeval on aga informatsioon nii kättesaadav, et teadust on võimalik teha isegi hobikorras õhtul oma kodus.

Olen kuulnud, kuidas vahel vastandatakse teadust ja religiooni. Üks pool üritab Jumala olemasolu teaduse abil põrmustada, teine pool üritab teadust ja selle saavutusi naeruvääristada. Kumbki äärmus ei ole minu arvates mõistlik. Ei tasu unustada, et ka teoloogia on teadus. Teoloogia uurib religiooni teaduslike meetodite abil. Kui teoloogid uurivad Piiblit, selle erinevaid tõlkeid, teiste teoloogide arvamusi, ka Ellen White’i teoseid, siis nad teevad teadust! Teadus ei ole ainult füüsika või bioloogia. Teaduse süstemaatilisust ja reeglipõhist lähenemist saab kasutada pea igas valdkonnas ning see annab häid tulemusi. Teadus pole iseenesest mingi vastuste kogum, mis ütleb, et „nii on“, vaid viis teadmisi koguda ja järeldusi teha.

Teadusest on meil palju õppida ka meie isiklikus usuelus. Mõni süüdistab kristlasi selles, et meie jutt on faktivaene ja põhineb ebaratsionaalsetel tunnetel, mistõttu on ta nii-öelda ebateaduslik. Vahel on neil ka õigus. Kui me rõhume ainult tunnetusele ja sisemistele häältele, võime kergesti sattuda eksiteele. Tooksin siinkohal välja mõned näpunäited, kuidas teaduslike meetodite põhimõtteid kristlike tõdede uurimise juures rakendada.

  • Ole täpne. Ära ütle „kuskil Piiblis räägitakse minu arust midagi sellist“, vaid otsi see kirjakoht Piiblist päriselt välja ja veendu, et seal on tõesti „midagi sellist“ kirjas. Teaduses on igal infokillul taga viide allikale.
  • Arvesta konteksti. Kui soovid Piibli kirjakohaga mõnda mõtet esile tuua, veendu esmalt, et ka kontekst Piiblis toetab sinu mõtet. Kontekstist väljavõetud salmidega lajatamine on halb praktika. Teaduses kehtib iga fakt vaid oma kontekstis.
  • Küsi teist arvamust. Kui jõuad mingile järeldusele, siis uuri, mida teised mõtlevad. Võibolla on nad sama meelt, kuid vahel võivad teised sulle näidata sinu loogikas vigu, mille peale sa ise ei tulnud. Igal arvestataval teadusartiklil on juures teiste teadlaste eksperthinnang (ingl k peer review).
  • Julge kahelda. Ka teised võivad eksida ning hoopis sind oma arvamusega kõrvale juhtida. Julgus teiste arvamuses kahelda ja seeläbi uusi lahendusi otsida on üks teadusmaailma edasiviivaid jõude. Ka siis, kui kahtlused ei leia kinnitust.

Kui mõtlen tagasi Rakett 69 saate peale, meenub mulle nende noorte võistlejate silmades helendav sära. Seda eriti siis, kui nad räägivad oma unistustest ja eesmärkidest. Enamus neist on endale seadnud kõrged sihid. Üks soovib saada arstiks, teine õpetada ülikoolis füüsikat, kolmas unistab isiklikust IT-firmast. Kõik nad pingutavad selle nimel, et oma unistustele lähemale jõuda. Rakett 69 saates osalemine on vaid üks neist sammudest, mida nad on valinud astuda, et saada juurde kogemusi, teadmisi, luua suhteid ning arendada oma isiksust. Mitte midagi ei tule neile iseenesest.

Ka meie kristlikus elus peaksime käituma nagu need noored ning seadma endale kõrged sihid. Võibolla tahad sa olla sõbralik ülemus või alam, hea lapsevanem või laps, edukas teoloog või misjonär, abivalmis diakon või pastor. Võibolla unistad lihtsalt olla Kristuse sarnase iseloomuga jünger. Kui me endale eesmärke ei sea, siis ei ole võimalik ka midagi saavutada. Aga kui ambitsioonikad unistused ja eesmärgid on paigas, siis saame hakata pingutama selle nimel, et need ka realiseeruks, sarnaselt Rakett 69 saate teadusnoortele. Mitte midagi ei tule ka meile iseenesest, aga nagu kõik meie aja vahvad teadusavastused ja leiutised on näidanud, siis julge pealehakkamine on pool võitu ja järjekindlus viib sihile.

Kui meil on kõrged eesmärgid, mille poole reaalselt ka pürgime, oleme me lisaks kõigele muule veel ka heaks eeskujuks teistele inimestele, nagu Rakett 69 saate võistlejad ja kohtunikud on eeskujuks näiteks minu lastele. Kui me oma tegutsemises ja ka suhtluses järgime teaduslike meetodite põhimõtteid, jõuame ise kaugemale ning ka teised võtavad meid tõsisemalt.

Ma loodan, et varsti saab Ahhaa keskuse külastamiseks osta ka aastapileti. Teadusest on nii palju õppida!

Jaga Facebookis
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat