Püha Vaimule kuuletumine

Kaheksas päev

(Kokkuvõtlik materjal)

„Keegi ei peaks mõtlema patust Püha Vaimu vastu kui millestki müstilisest ja ebamäärasest. Patt Püha Vaimu vastu on see, kui inimene hülgab järjepidevalt meeleparanduse üleskutse.“ (Ellen White, SPA piibli­kommentaar, 5. kd, 
lk 1093)

Ka Vaimuga täidetud inimesed teevad vahel vigu. Nii Aabrahamil, Moosesel, Taavetil kui ka Peetrusel oli iseloomuvigu ja langusi kiusatuse hetkedel. Isegi Jeesusel olid kiusatused (Mt 4), kuigi Ta ei andnud neile kunagi järele. Nii et see, et käime praegu Vaimus, ei tähenda, et me ei võiks kunagi vigu teha. Samas vigade tegemine ei ole sama mis südame paadutamine patus.

Üks eakas naine oli muutunud kalgiks, tõrjuvaks ja vihaseks. Ta ei olnud sõbralik kellegi vastu peale oma lähedaste ja kauaaegsete sõprade. Kui kirikus oli külalisi, tegi ta tihti solvavaid märkusi nende laste, riie­tuse või millegi muu kohta. Tema inetu kriitika solvas äsja ristitud koguduseliikmeid ja teisi inimesi. Mõned muutusid nii julgusetuks, et nad ei tahtnudki enam tagasi kirikusse tulla. Ma ei teadnud sellest olukor­rast midagi kuni ühe kogudusevanemate koosolekuni. Küsisin kogudusevanemate käest, kas nad teavad, miks külalised enam tagasi kirikusse ei tule. Mitu pead vajus vaikselt norgu. Lõpuks võttis üks kogudusevanem sõna: „Pastor, meie koguduses on naine, kes ei suuda oma keelt talitseda. Ta räägib taga ja kritiseerib peaaegu kõiki inimesi. See on põhjus, miks inimesed ei taha siia tagasi tulla.“ „Kui kaua on selline olukord kestnud?“ küsisin.
„Palju aastaid,“ oli vastus. „Miks ei ole keegi midagi ette võtnud?“ jätkasin. „Paar pastorit on üritanud, aga asjad ei muutu kunagi.“ „See asi ei saa edasi kesta,“ ütlesin. „Nii et mul on selline ettepanek. Ma külastan seda naist ja palun, et ta kahe nädala jooksul oma käi­tumist muudaks. Kui ta ei ole nõus muutuma, võtame tema küsimuse üles järgmisel nõukogu koosolekul. Kas te, vanemad, toetate seda plaani?“ Kogudusevanemad olid ühehäälselt nõus.

Valmistusin seda prouat külastama. „Ma tean, miks sa siin oled,“ ütles ta, kui tema elutoas istet võtsin. „Kas tõesti?“ küsisin. „Jah,“ vastas ta, „sa oled siin, et rääkida sellest, kuidas ma inimestesse suhtun.“ „See on sulatõsi, aga kuidas sa seda teadsid?“ „Sest kaks varasemat pas­torit on siin samal teemal rääkimas käinud.“ „Kas see muutis midagi?“ küsisin. „Ei muutnud.“ „Miks?“ „Sest mul on õigus öelda, mida ma õigeks pean, ja inime­sed on üldse liiga tundlikud. Neil on kogu aeg tunded käepärast võtta.“

Rääkisin kristlikust käitumisest, kasutades piibli­ tekste nagu Ef 4:29–31, aga proua ei olnud nõus midagi muutma. Südames palvetades, ütlesin: „Sul on kaks nädalat, et oma käitumist muuta, vastasel juhul pean sinu distsiplinaarküsimuse koguduse nõukogus üles võtma. Mul on selles kõigi kogudusevanemate poole­hoid.“ „Seda sa küll ei tee!“ teatas ta. „Oo, jaa, ma teen seda, kui sa ei muuda viisi, kuidas sa inimestega suhtled.“ „Ma ei usu, et kogudusevanemad sind selles toetaksid,“ ütles ta. „Nad juba toetavad mind, sa võid nende käest üle küsida, aga asjad on just nii.“ Selle peale istus ta maha ja mõtles asja üle vaikselt. Ütlesin õrnalt: „Me armastame sind ja soovime, et oleksid osaks meie kogudusest, aga see käitumine peab muutuma.“

Järgmisel hingamispäeval ei olnud teda kirikus. Tema sõbrad vältisid mind. Ma teadsin, et nende kõigi jaoks on olukord raske. Sellest järgmisel hingamispäe­val, kui kaks nädalat hakkasid ümber saama, tuli ta kiri­kusse. Läksin tema juurde teda tervitama. Tema nägu oli tõsine, aga ta võttis mu käe ja hoidis seda tugevalt oma käes. „Pastor,“ ütles ta, „ma olen mõelnud kõige üle, mida sa rääkisid. Tahan, et sa teaksid, et ma saan selgelt aru, et olen kõik need aastad valesti käi­tunud. Ma loodan, et andestad mulle, mul on plaanis ka kõigilt kogudusevanematelt ja tervelt koguduselt andestust paluda. Jumala abiga saab minust teistsugune inimene.“ Tema silmis helkisid pisarad, kui ta seda tunnistas, ja mul on hea meel teatada, et ta jäi oma lubadusele truuks. Inimesed hakkasid tagasi kirikusse tulema ning kogudus kasvas jõudsalt.

Palvesoovitusi

• Kallis Jeesus, andesta mulle valu, mida olen Sulle põhjustanud, kui ma ei ole soovinud oma pattu­dest lahti lasta. Palun ära võta minult oma Püha Vaimu ning pehmenda mu südant vastu võtma Sinu korraldusi.
• Palun andesta meie kogudusele, et me ei ole alati Sinu häält Piiblis tähele pannud. Aita meil kogudusena end patust puhastada ja taasta oma Vaimu kohalolu meie keskel.
• Palun õpeta meile, kuidas kuulutada oma põhiõpetusi selgelt, loovalt ja piibellikult. Olgu Jeesuse armastus kõige selle keskmes, mida me usume.