revisjon — nimisõna järelevaatamine, läbiuurimine, revideerimine; (keskld revisio (uuesti) üle- v läbivaatamine < ld revidere uuesti nägema)
1. OSA: NAINE
Laps käes ja emadus peal, asusin oma seikluse iseloomu kaardistama. Kõige rohkem üllatas see, kui vähe mind uus olukord üllatas – kui normaalne kõik tundus, mis tost, et terve mu elu oli pea peale pööratud. Kõige selle taustal aga kumises veel lapsemõtete-eelsest ja rasedusaegsest perioodist erinevate nõuandjate ja kommentaatorite suurte ennustuste kaja. Võtsin kõige põhjapanevamad lähemale vaatlusele.
Ennustus number 1: lapse saamine teeb ühest naissoost olevusest tõelise naise.
Ennustuse täidemineku mõõtmiseks vajalik tõendusmaterjal: sisevaatlused ja kõrvalseisjate kommentaarid peaksid osutama sellele, et emakssaamise hetkest on minu naiseks-olemine kuidagi väärtuslikult teisiti.
Reaalsuskontroll: korduvad põhjalikud sisevaatlused ei tuvastanud mingeid muutusi selles, kuidas end naisena määratlen või tajun. Naine nagu naine ikka – oma nägu ja ise tegu. Nüüd oli sel naisel lihtsalt laps, mis andis mu kogemusele naisena minu jaoks küll värske tahu, kuid ei pannud mind kuidagi mõtlema endast kui „rohkem või vähem tõelisest“ naisest. Mäletan sarnaseid kommentaare mu päris-naiseks-olemise kohta siis, kui abiellusin: et nüüd algab see kauaoodatud päris asi. Nädala pärast olin abielus küll, aga naine nagu naine ikka – oma nägu ja ise tegu.
Kõrvalseisjate kommentaaridega oli keerulisem. „Sa oled kuidagi... pehmem, naiselikum, emalikum,“ kostis üks; kummastaval kombel olukorras, kus ärritusin just üsna korralikult jama peale, mille jaoks mul varem justkui rohkem kannatust jätkus. „Ei, noh, näost on näha ju!“ kinnitas teine takka. „Näost on pigem näha hormoonikarusselli kingitud kaalutõusu. Teeb mulje pehmemaks küll,“ mõtlesin endamisi, aga kas see mind seepärast naisemaks teeb, ei tea.
Vastukaaluks jälle näitlikustasid paar väga konkreetset olukorda ka seda, et naiselikkus ja emadus võivad olla vaataja silmades ja kuulaja kõrvades. Nii sain erilise naiselikkuse komplimente paari pildi kohta, mis pärit lapse-eelsest ajast... ja emaduspehmuse kommentaare paari väite kohta, mille olin oma märkmikku kirja pannud ammu enne paljunemismõtete algustki.
Tagasi terminoloogia ja eelduste juurde
Akadeemilise uurimistöö kirjutamise üks põhitõdesid on, et uurimisküsimus määratleb uurimistöö käigu ja piiritleb võimalike vastuste kuju. Teisisõnu, tehtud raske töö võib osutuda täiesti tulutuks, kui suures teadustööhoos ei märgata uurimisküsimuses endas loogikaviga või ebatäpsust. Ennustuses nr 1 oli tegu eelduste äpardusega. Väide „lapse saamine teeb ühest naissoost olevusest tõelise naise“ viitab sellele, et eksisteerib naiseks olemise gradatsioon – ühel naisel on võimalik olla „rohkem ja vähem naine“, „tõeline“ naine ja „mitte-tõeline“ naine. Teiseks johtub väitest, et seda tõelisust saab mõõta teatud laadi kogemustes. Ja kui neid kaht eeldust küsimuse alla ei sea, istutaksegi vastastikku kaevikutes: „Tõeline naine peab olema abielus! Ja ema!“ „Ei! Tõeline naine on vaid see, kes suudab ajaloo ettekirjutustele sirge seljaga ihuüksi vastu seista, vabana abielu ahelatest ja vanemaks-olemise traditsioonist!“ Päris elu on keerulisem ja rikkam kui stereotüüpide pealt tehtud prohveteeringud või vastureaktsiooni jõulised loosungid. Naine saab olla erineva kogemustepagasiga.
Kokkuvõte
Ma ei taha kuidagi vähendada nende naiste ja emade kogemusi, kelle jaoks elu pusletükkide õigele kohale langemine ja omaenese mina selgete piirjoonte avaldumine mehelemineku või lapsesaamisega samale ajale sattusid. Sedalaadi kogemused avaldavad meile alati endast uusi tahke. Mõlemad on elumuutvad sündmused, mõlemad märgivad elumuutvate suhete algust ja vormivad vaieldamatult tundmatult teiseks nii me välisilma kui sisemaailma ruume. Nende suhete tingimustes kujuneme seda erilist moodi inimesteks: Rubeni ja Tihi kõrval saab minust just seda teatud moodi naine, kuid see ei ole rohkem ega vähem tõeline naine kui need teised Kärdid, kes ma oleks teistsuguste valikute tulemusena olnud. Minu naiseks-olemise täielikkus ja tõelisus ei ole kummagi elumuutusega seismiliselt nihkunud. Olin täisväärtuslik naine enne ja pärast sõrmust mu sõrmes, enne ja pärast seksi, enne ja pärast rasedust (ja selle ajal), enne ja pärast sünnitust. Ma olen täisväärtuslik ja tõeline naine, sest nii on mind loodud – tingimustest olenemata. Ja minu täisväärtuslikkuse või tõelisuse sõltuvaks muutmine kellestki või millestki muust kui mu Loojast... on kurjast.
In English