10.–16. oktoobrini toimub seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi iga-aastane aastakoosolek, kus osaleb sadu koguduseliikmeid ja kutsutud delegaate üle maailma. Koos teenitakse Jumalat, võetakse vastu või lükatakse tagasi aruandeid, hääletatakse koguduse poliitikate ja algatuste teemal. Aastakoosolek on adventkoguduse üks kahest kõige olulisemast koosolekust. Teine on peakonverentsi töökoosolek, mis toimub iga viie aasta tagant; järgmine peakonverentsi töökoosolek on 2020. aastal.
„Mul on hea meel, et ma täna elan!” ütles seitsmenda päeva adventistide koguduse peakonverentsi peasekretär G. T. Ng (pildil) peakonverentsi aastakoosolekul oma aruannet esitama hakates. Ta jätkas, rääkides peegelmõju kontseptsioonist, mida Ellen White 19. sajandi viimastel aastatel kuus korda mainis: see on ajaperiood meie koguduse ajaloos, mil koguduse kasv oli väga kiire, samas kui silmitsi seisti tõsiste majandusraskustega.
1900. aastal kirjutas White: „Koduse misjonitöö edenemine sõltub suurel määral peegelmõjust – evangeelsest tööst, mida me teeme kaugel asuvates riikides.”
„Te võite imestada, miks me peaksime rääkima misjonist, kui meil ei ole raha misjoniks,” sedastas Ng. „See on hea küsimus ja mul on hea meel, et te küsisite.”
Ng rääkis lugusid kogudustest, kes teenivad oma kogukonda märkimisväärsel moel, isegi kitsastes rahalistes oludes. „Kui ma neilt küsisin, kust nad kõige tehtava jaoks raha saavad, ütlesid nad pelgalt: „Kõigepealt misjon, raha tuleb pärast.” See on peegelmõju. Kui me ootame raha, siis ei saa misjonitöö kunagi tehtud.”
Koguduse misjonivaade
Adventist Mission’i direktor Gary Krause alustas numbritega. 2000. aastal oli maailmas iga 519 inimese kohta üks adventist, nüüd on see number kasvanud – iga 356 inimese kohta on üks adventist.
Praegu teenib maailmas 764 misjonitöölist, lisaks neile lapsed. Need inimesed töötavad erinevates valdkondades, näiteks hariduses, meditsiinis, meedias, pastoraalses töös.
Alates 2014. aastast on Global Mission’i kogudusepistikute arv kogu maailmas kasvanud: neid on 68 riigis ja veidi alla 1200. 2018. aastal pandi iga 4,09 tunni järel alus uuele kogudusele.
„Linnade mõjukeskuste eesmärk on luua uusi usklikke kogukondi,” ütles Krause. „Selle lisahüvena aitavad nad koolitada juhte ja koguduseliikmeid, aidata olemasolevatel kogudustel kasvada ja edendada terviklikku missiooni.”
Krause rääkis ka uuest algatusest Mission Unusual, pilootprojektist, mis viiakse läbi Tokyos, kus elab 41 miljonit inimest ja iga 741 295 inimese kohta on vaid üks adventist.
„Ma usun,” sõnas Krause lõpetuseks, „et Mission Unusual (ebatavaline misjon) muutub peagi Mission Usual’iks (tavaline misjon).”
Realistlik pilguheit kogudusele
Peakonverentsi arhiivi-, statistika- ja uuringuosakonna juht David Trim alustas oma ettekannet positiivse noodiga: „Numbrid ei ole mitte niivõrd asi iseeneses kuivõrd suundumuse näitajad. Ja need näitavad õiges suunas: kogudus kasvab.”
Pärast möödanikus ellukutsutud algatust vaadata üle koguduse nimekirjad on numbrid muutunud tõepärasemaks, kuid siiski on liikmeskonna osas ülehindamist. Koguduse juurdekasv on saavutanud kõrglava, olles 1,4 miljoni uue liikme juures, ja lahkumised on kasvanud, tõustes viimase kolme aasta jooksul pidevalt. 2018. ja 2019. aasta lahkumised on jõudnud umbes 600 000-ni.
„Koguduse kasv on liitumiste ja lahkumiste näitelava,” sõnas Trim. „Mõnikord soovime vaadata vaid pealkirjas olevat numbridt– juurdekasvu, kaotustele tähelepanu pööramata.”
1965. aastal hakkas kogudus saavutama rekordeid mitte ainult liikmeskonna koguarvus, vaid ka liikmeskonna kaotamises. Alates sellest ajast on adventkoguduse liikmeks saanud 37,5 miljonit inimest. Nendest 15 miljonit on kogudusest lahkunud, mis teeb koguduse miinusprotsendiks 40%.
„Me teame, et arhitektuuriliselt, kultuuriliselt ja jumalateenistuste stiili poolest on adventkogudused erinevad,” sõnas Trim. „Kuid on veel teised erinevused, millest me ei ole nii teadlikud, eriti selles osas, missugused ressursid on kuskil kasutusel ja mil moel neid kasutatakse. Kui me ei mõista neid ideid, siis võime teatud maailma osade suhtes olla kärsitud.”
Näiteks on ühel ordineeritud pastoril suurim arv kogudusi Lõuna-Aafrika ja India ookeani divisjonis (29,08), sellele järgnevad Lõuna-Aasia divisjon (24,27), Ida- ja Kesk-Aafrika divisjon (16,46) ja Inter-Ameerika divisjon (13,73). Kõigis teistes divisjonides on see arv alla 11. Kõrgeim koguduseliikmete arv ühe pastori kohta on Lõuna-Aafrika ja India ookeani divisjonis (2599), Lõuna-Aasia divisjonis (1612), Ida- ja Kesk-Aafrika divisjonis (1429) ja Inter-Ameerika divisjonis (1134). Kõigis teistes divisjonides on see arv alla 700.
„Selle andmestiku eesmärk ei ole öelda, et need pastorid teevad head tööd ja teised teevad halba,” kinnitas Trim kuulajaile. „On erinevad olukorrad ja igal kogudusel on oma raskused läbida.”
Näiteks, jätkas Trim, peavad mõne divisjoni kogudused tegutsema äärmiselt postmodernses ja postkristlikus keskkonnas, samas kui teised toimetavad sajanditepikkuses usulises traditsioonis, kus usku on väga keeruline vahetada, näiteks õigeusus ja islamis.
Pastorite arv koguduses on alates 1988. aastast kasvanud 85%. Selle sama aja jooksul on koguduse töötajaskond kasvanud 300%. „Ma arvan, et kõik on nõus, et näeksime parema meelega rahapaigutust misjonäridesse, mitte administratsiooni. Koguduse liikmeskonna kasvutrend on jäänud samale tasemele, kuid administratsiooni töötajaskond kasvab. Ma teeksin ettepaneku, et me hindame neid numbreid ja uurime nende tasakaalu.”
Koguduste statistika lehekülg ja blogi on kõigile lugejaile avatud.
Trim lõpetas oma ettekande kirjakohaga 1Kr 12:20: „Nüüd on aga küll palju liikmeid, kuid üks ihu.”
In English