Vanast Testamendist teame, et Metuusala ja varased patriarhid elasid sajandeid. Iga uue põlvkonnaga aga eluiga lühenes, kuni jõudis tänasele tasemele. Pikaealisus on inimkonda ammustest aegadest paelunud. Kuidas jääda nooreks ja ületada normaalne oodatav eluiga? Mida me peaksime tegema, et elada kauem ja tervemalt?
Nendele küsimustele otsivad oma raamatus „Telomeeride mõju“ vastust ka doktorid Elizabeth Blackburn ja Elissa Epel. Elizabeth on telomeeride uurimise eest saanud ka Nobeli preemia.
Vananemise kiirus sõltub spetsiifilisest rakustruktuurist
Tänapäeval kardavad paljud inimesed vananemist, kuid kas see hirm tuleb noorust kummardavast kultuurist, milles elame, või on tegemist tõsise murega, mis tuleneb vananemise märkidest meie kehal?
Paljude inimeste jaoks on reaalsus pigem see teine: meie keha näitab välja vananemise ilminguid. Kiire ülevaade vananemise protsessist näitab, miks see nii on.
Rakud, millest meie keha koosneb, peavad pidevalt uuenema, et meid tervena hoida. Kuid mõned rakud saavad uueneda ainult loetud korrad. Kui nad on kahjustunud ega saa enam uueneda, saadavad nad teistele rakkudele ja kehaosadele põletikulisi signaale, kahjustades terveid kudesid, põhjustades vananemist ja halvendades keha funktsioneerimist.
Sarnane protsess toimub korvitäie õuntega, kus üks mädanev õun võib rikkuda kõik oma terved naabrid.
Lisaks sellele sõltub eaka inimese välimus ja enesetunne ka tema rakkudes olevate telomeeride pikkusest. Telomeerid on liitstruktuurid kromosoomide otstes, mis aitavad rakku kaitsta. Nad lühenevad iga kord, kui rakk jaguneb. Üldistades võib öelda, et lühemate telomeeridega inimesed on haigemad ja nõrgemad.
Artikkel jätkub Terve Elu Keskuse blogis, loe edasi...
In English