Koolitus: Kuidas planeerida teenistust?

Möödunud hingamispäeval, 17. augustil toimus Tartus kõigile huvitatutele koolitus jumalateenistuse planeerimise teemal. Koolituse viis läbi Kärt Lazić. Tavaliselt teeb ta seda koos abikaasa ja ühe oma kodukoguduse kogudusevanemaga, kuid seekord üksi. Kohale tuli ligikaudu 30 inimest nii Tartust kui ka mujalt Eestist. 

Seminarilaadne koolitus algas Jüri Vahtramäe väikse sissejuhatusega ja ühise palvega. Seejärel esitas Kärt küsimuse, mis see jumalateenistus üldse on. Küsimuse üle arutleti kõigepealt väiksemates gruppides ja siis jagati mõtteid teistega. Seejärel pakkus Kärt välja terviklikuma definitsiooni: „Jumalateenistus on vastamine kogu Jumalale kõigega, mis me kogukonnana oleme.“ Kärdi juhtimisel lahati igat osa sellest definitsioonist, mis moodustas aluse edasistele teemadele kogu koolituse vältel.

Kärt tõi välja olulised punktid, mida teenistuse planeerija peaks arvesse võtma. Teenistuse planeerija väga tähtis ülesanne on luua ruum, mis soosib Jumalaga kohtumist. Planeerija peaks kindlasti arvestama, et iga inimene on erinev, ja püüdma teenistuse erinevate osadega erinevate inimesteni jõuda, et iga inimene saaks teenistuse käigus puudutatud. Rõhutati seda, et terve teenistus ei ole mõeldud vaid ühele inimesele.

Kuidas jõuda teenistusel kõigi inimesteni? Kõige olulisem on teha kõik, nii ettevalmistused kui ka läbiviimine, pidevas palves, st inspiratsioon peab tulema Pühalt Vaimult. Kogu teenistus tuleb Püha Vaimu abiga teha sihiteadlikult, terviklikult ja asjakohaselt, et teenistusest kujuneks konteksti sobiv ja temaatiliselt sujuv Jumala poole suunatud tervik. Samas tuleb silmas pidada, et vorm ei dikteeriks sisu.

Järgnes arutelu gruppides, kus arutleti teenistuse planeerimisel tekkida võivate kitsaskohtade üle. Need asjad pandi paberile kirja ja jagati neid hiljem teistega. Leiti näiteks seda, et asja teeb keeruliseks ajapuudus ja tugevad erinevused inimeste vahel.

Järgmisena rääkis Kärt tasakaalu leidmisest. Arutleti, kui palju peaks teenistuses olema sõnalist osa. Kuna tõlgendusprotsess vajab aega, siis tuleks teenistusel anda aega selleks, et inimene suudaks kuuldut enese jaoks mõtestada. Aga kui täpselt planeeritud või kui spontaanne peaks teenistus olema? Kas palved tuleks maha lugeda või spontaanselt kohapeal välja mõelda? Kuna ka „juhuslik“ kujundab teenistuse ruumi, nõuab teenistuse planeerimine ohtralt läbimõtlemist.
Kui teoreetiline osa sai kokku võetud ja väike jalasirutuspaus peetud, oli aeg asuda praktilise ülesande kallale. Ülesanne oli alustada teenistuse planeerimist etteantud teemal. Kõigepealt tehti mõttetööd gruppides. Mõeldi teenistuse üldise ülesehituse, laulude, etteastete ja tervikuks sidumise peale. Seejärel jagati mõtteid teistega ja arutleti mõnede murekohtade üle.

Kui kell hakkas viis saama, tuli koolitus lõpetada – seeriakoosolek oli algamas. Jüri võttis kogu kolmetunnise koolituse lühidalt kokku. Ühises palves paluti Jumala juhtimist saadud teadmiste ellu rakendamisel. 

Koolitus andis teoreetilise põhja selleks, et ise edasi minna ja korraldada selliseid jumalateenistusi, mis puudutaksid võimalikult paljusid inimesi. Kärt rääkis palju oma kogemusi seoses teenistuste planeerimisega, mis muutis kogu teooria elavaks ja tõsiseltvõetavaks. Kõige enam jäid koolitusest kõlama ruumi loomine, terve koguduseni jõudmine ja teenistuse tervikuks sidumine. Kuid esmalt tuleb meeles pidada, et vaid Püha Vaimu abil saame pöörata inimeste pilgud Jumala poole.